NASA: 20 aasta pärast on inimene Marsil

Inimesed võivad Marsile jõuda 20 aasta pärast või varemgi, ütles teisipäeval Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA direktor Daniel Goldin ja tema sõnadest jäi mulje, et orbitaallennud on lootusetult möödunud sajandi nähtus.

“Me oleme klammerdunud Maa orbiidile juba liiga kaua, aga me murrame välja,” ütles Goldin USA mehitatud kosmoselendude 40-aastasele ajaloole pühendatud sümpoosionil.

“Tehkem endale selgeks, et tsivilisatsioon ei ole määratud elama vaid ühel planeedil,” ütles ta. “Tehkem endale selgeks, et veel meie eluajal jõuab inimene teistele planeetidele ning meie päikesesüsteemi teistesse osadesse ning me ehitame roboteid, mis sõidavad meie päikesesüsteemist teistele tähtedele ja lõpuks järgnevad neile ka inimesed.”

Goldin rääkis NASA plaanist saata 2007. aastal Marsile kosmosesond, mis koguks proove ja naaseks Maale 2009.-2011. aastal.

Järgmise viie-kuue aasta jooksul leiavad teadlased lahenduse Rahvusvahelisel Kosmosejaamal tekkivatele “uskumatutele terviseprobleemidele” ja mõtlevad välja, kuidas lahkuda Maa orbiidilt, inimesed pardal.

“Vähem kui kümne aasta pärast — kui me otsustame, saab see tehtud kümne aastaga — ja kindlasti mitte rohkem kui 20 aasta pärast algab ajaloo kirjutamine otsast peale ja me ei vaata enam tagasi, vaid edasi,” kuulutas Goldin George Washingtoni Ülikoolis esinedes.

Goldin ei lubanud, et NASA saadab inimesed Marsile, aga ta väljendas kindlat usku, et see võib juhtuda. Ta rõhutas vajadust leida lähiaastatel suur kosmose-eesmärk, millele üldsus võiks keskenduda ja vihjas, et selliseks sihiks võiks olla inimese jõudmine Marsile.

Ühendriigid tähistasid 5. mail oma esimese astronaudi lendu. Esimese ameeriklasena lendas 1961. aastal kosmosse Alan Shepard. Astronaut suri 1998. aastal.

NASA (Rahvusliku Aeronautika- ja Kosmoseadministratsiooni) ametnikud ei kipu üldiselt ennustama, millal inimesed Maa naaberplaneedile Marsile võiksid jõuda.

NASA kosmoseteaduse osakonna juhataja Ed Weiler ütles märtsis, et järgmiste mehitamata missioonide sihiks on uurida, kas punasel planeedil on kiirgust ja vett. Need on kaks määravat tegurit, mis otsustavad, kas inimene võib Marsil ellu jääda.