Namiibia herero hõim tõusis 1904. aastal üles Saksa ümberasujate vastu, kes röövisid nende maa, kariloomad ja naised. Neli aastat kestnud konflikti käigus suri Saksa vangilaagrites palju herero ja Nama hõimu esindajaid, kellelt võeti umbes 300 kolpa. Paljusid neist hoiatakse endiselt Berliini Charité õppehaigla meditsiiniajaloo muuseumis, teatab The Local.

„Me toome lõpuks oma esivanemad ja kangelased tagasi koju,“ ütles hererode pealik Kuiama Riruako. „Me viime läbi traditsioonilised riitused, kui saabume esmaspäeva hommikul Saksamaa pinnale ja kui me kolbad kätte saame.“

Namiibia endine suursaadik Saksamaal Peter Katjavivi ütles 2008. aastal, et kolpade tagasisaamine on namiiblastele au ja väärikuse küsimus.

Kolbad kavatsetakse koju tuua 4. oktoobriks ja järgmisel päeval peaks pealinnas Windhoekis toimuma mälestustseremoonia.

Hererod tapsid ülestõusu käigus umbes 200 saksa tsiviilisikut, millele vastas omakorda veriselt Saksa armee. Kindral Lothar von Trotha andis keiser Wilhelm II otsesel korraldusel välja kurikuulsa hävitamiskäsu.

Hererosid oli tol ajal erinevatel andmetel 50 000-80 000. Neist tapeti kümneid tuhandeid ning 1907. aastaks oli ellu jäänud vaid 15 000. Paljud ajaloolased on seda nimetanud 20. sajandi esimeseks genotsiidiks.