NÄDALA VÄLISTEEMA: NOVITŠOK | Seni vastamata küsimused. Kuidas salajast mürki tuvastada ja kas mõrvakatse taga on vältimatult Venemaa

Nädala üks põletavamaid välisuudiseid on olnud Vene spiooni mürgitamine Suurbritannias. Delfi annab ülevaate teema erinevatest aspektidest ning vastab seni vastuseta jäänud küsimustele.

Nädala algul kinnitas Briti peaminister Theresa May, et endise spiooni Sergei Skripali tapmiskatsel kasutati haruldast Novitšoki seeriasse kuuluvat närvimürki.

Kuigi nüüdseks on ilmunud palju selgitavaid artikleid kemikaali mõjust inimorganismile, on seni vähem tähelepanu saanud näiteks küsimused, kuidas taolist mittelevinud ainet üldse tuvastatakse ning millised on närvimürkide vastumürgid.

KUIDAS HARULDAST MÜRKI TUVASTADA?

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Keemia ja biotehnoloogia instituudi nooremteaduri Heidi Leesi sõnul on otseselt närvimürgi kasutamist tuvastada keeruline, kuna nad lagunevad keskkonnas kiiresti teisteks ühenditeks ehk laguproduktideks.

„Tavaliselt määrataksegi keskkonnas närvimürkide laguprodukte, täpsemalt fosfoonhappeid, mille järgi juba tehakse kindlaks lähteaine,“ selgitas Lees Delfile.

„Kahjuks küll Novitšoki tüüpi närvimürgid on disainitud juba selliselt, et neid oleks keeruline detekteerida,“ ütles Lees.

Leesi kinnitusel ei ole 1980. ja 1990. aastatel Nõukogude Liidus välja töötatud Novitšokke varem lahinguväljal kasutatud ning avalikkusele on nende täpne keemiline struktuur teadmata. „Arvestades, et Novitšokki seeria närvimürkide tuvastamine ja ravi ei ole veel hästi välja töötatud, osutuvad Novitšoki mürgid suuresti problemaatiliseks, kui neid on kasutatud keemiarelva rünnakus,“ sõnas ta.

Leesi selgituse kohaselt mõjuvad närvimürgid üldiselt selliselt, et takistavad ühe tähtsa ensüümi, atsetüülkoliinesteraasi, tööd, mis tagab organismis närvirakkude normaalse toimimise, kuid see ei pruugi olla Novitšoki seeria mürkide esmane toimemehhanism olla.

VASTUMÜRGI EFEKT KÜSITAV

„On väidetud, et Novitšoki tüüpi närvimürgid võivad põhjustada püsivat neuropaatiat (perifeerse närvi kahjustust –toim). Seetõttu ei pruugi olla efektiivsed ka tavaliselt kasutatavad närvimürkide vastumürgid,“ sõnas Lees.

TTÜ nooremteaduri kinnitusel vajab kannatanu närvimürkide korral kohest ravi, muidu on nende toime pöördumatu. Raviks kasutatakse atropiini, mis pärsib lihaste spasme ja võimaldab kehal närvimürgist vabaneda ning pralidoksiimkloriidi, mis pidurdab närvimürgi mõju.

„Küll aga leidub kirjanduses andmeid, et praldioksiimkloriid on väheaktiivne, kui on kasutatud Novitšoki tüüpi närvimürke, sest need on teistest närvimürkidest oluliselt mürgisemad,“ ütles Lees.

Kuidas mürk laborist välja võis saada

Briti valitsus ja enamik keemiarelvade spetsialiste on ühel meelel, et endise spiooni Sergei Skripali mürgitamisjuhtumis võib süüdlasi otsides vaadata Venemaa poole, kuid välistada ei saa ka võimalust, et närvimürk sattus inimeste kätte, kes ei tegutse üldsegi Moskva huvides.

Nõukogude Liidu keemiarelvade programm oli külma sõja järel sedavõrd korratus seisus, et mürgised ained ning oskusteave võis jõuda kriminaalide kätte, kinnitasid tolleaegse programmiga seotud isikud eile uudisteagentuurile Reuters.

Vähemalt teatud perioodil 1990. aastatel ei omanud Moskva kindlat ülevaadet ei keemiarelvade varude ega neid valvama pidanud isikute kohta. Kui venalasest pankur Ivan Kivelidi 1995. aastal suri, avastasid uurijad hiljem tema telefonitorult tundmatu mürkaine järgi.

Sel nädalal kinnitas endine sõjaväeluuraja Vladimir Košeljov Euronewsile, et tegemist oli Novitšoki ühe esimese versiooniga, mis oli vähem mürgine. Siiski surid toona veel Kivelidi sekretär ning hiljem ka surnukeha läbi vaadanud kohtuarst.

Suletud uste taga peetud istungil mõisteti süüdi Kivelidi ärapartner, kes oli süüdistajate sõnul soetanud mitme vahemehe kaudu aine riikliku orgaanilise keemia ja tehnoloogiainstituudi töötajalt.

Sama instituudi kohta oli nõukogude teadlane Vil Mirzajanov kinnitanud, et see kuulus riikliku keemiarelvade programmi juurde, kus aidati välja arendada Novitšoki närvimürke.