Naabermaad: USA-l ei ole õigust Iraagi naftale
“(Ministrid) kinnitasid, et iraagi rahvas peaks juhtima ja valitsema oma riiki ise ning nende loodusvarade igasugune kasutamine oleks vastuolus legitiimse Iraagi valitsuse ja tema rahva tahtega,” seisab ühisavalduses, mille luges ette Saudi Araabia välisminister prints Saud al-Faisal.
“Kui see, mida nad (okupatsiooniväed) kavatsevad, on Iraagi nafta kasutamine, ei ole sellel seaduslikku alust,” ütles Faisal Saudi pealinnas toimunud kõneluste järel ajakirjanikele.
Ta rõhutas, et Iraagile kehtestatud ÜRO sanktsioone ei tohiks tühistada enne, kui moodustatud on seaduslik valitsus ja okupatsiooniväed on lahkunud.
Kõnelustest Iraagi tuleviku üle võtsid osa Türgi, Iraan, Kuveit, Jordaania, Süüria, Egiptus ja Bahrein.
USA soovib 1990. aastal Kuveiti tungimise järel Iraagile kehtestatud ÜRO sanktsioonide kiiret tühistamist, et saaks hakata kasutama Iraagi naftat sõjajärgse ülesehitustöö rahastamiseks. Iraagi naftavarud on maailmas suuruselt teisel kohal, mistõttu kardavad Saudi Araabia ja Kuveit oma tulude kahanemist, kui Iraak hakkab taas müüma naftat vabalt, ilma ÜRO sanktsioonide piiranguta.
Naaberriigid kutsusid ka andma ÜRO-le Iraagi ülesehitamises keskset rolli.
USA on seni suhtunud sellesse tõrksalt ega soovi anda maailmaorganisatsioonile sõnaõigust Iraagi poliitilise tuleviku määramisel.
Küsimusele, kas kaheksa ar-Riyadis kohtunud riiki kavatsevad etendada mingit rolli sõjajärgse Iraagi kujundamisel, vastas Faisal: “Me ei luba endale sekkumist tema (Iraagi) siseasjadesse.”
Samas rõhutas ta, et USA juhitavad väed peavad Iraagis korra taastama. “Tänavale on ohtlik minna ja maju rüüstatakse. Sellised asjad peavad lõppema, nii et iraaklased saaksid üheskoos töötada ning panna kõikjal Iraagis paika süsteemid ja administratsioonid, mis väljendavad nende tahet ja vajadusi.” Süüria ja Iraan välja arvatud, on kõik osavõtjad USA liitlased ja on Iraagi sõda mingil moel toetanud. Kõik aga kardavad, et USA paneb Iraagis ametisse nukurežiimi, millest saab Iisraeli liitlane.
