Oma avasõnas ütles Suu Kyi, et süüdistused Myanmari vastu on ebatäielikud ja ebaõiged, vahendab BBC News.

Suu Kyi sõnul ulatuvad probleemid Arakani osariigis, kus paljud rohingjad elasid, tagasi sajandite taha.

Budistidest enamusega Myanmari sõjaväe tegevuse käigus 2017. aastal tapeti tuhandeid rohingjasid ja üle 700 000 põgenes naaberriiki Bangladeshi.

Myanmar on kogu aeg väitnud, et võitles äärmuslaste ohu vastu Arakanis, ja Suu Kyi kordas seda seisukohta, nimetades vägivalda „relvastatud sisekonfliktiks, mille päästsid valla rünnakud politseipostide vastu”.

Tunnistades, et Myanmari sõjavägi võis kohati kasutada ebaproportsionaalset jõudu, ütles Suu Kyi, et kui sõdurid on toime pannud sõjakuritegusid, esitatakse neile süüdistus.

Suu Kyi on olnud Myanmari de facto juht alates 2016. aasta aprillist. Tal ei ole küll kontrolli armee üle, aga ÜRO uurija on teda süüdistanud kaasosaluses armee tegevuses.