Moslemid kogunesid täna esimest korda pärast taas mošeeks muutmist Hagia Sophiasse reedesele palvele

 (38)
Moslemid kogunesid täna esimest korda pärast taas mošeeks muutmist Hagia Sophiasse reedesele palvele
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Hagia SophiasFoto: MURAT CETINMUHURDAR/PPO via REUTERS

Istanbuli ikooniline Hagia Sophia ootas täna esimest korda pärast taas muuseumist mošeeks muutmist moslemeid reedesele palvele.

„Moslemid on elevil, kõik tahavad avamisel olla,” teatas Istanbuli kuberner Ali Yerlikaya eile, vahendab BBC News.

1500 aasta vanune UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Hagia Sophia muudeti muuseumiks 1934. aastal. Varem sel kuul tühistas aga Türgi kohus Hagia Sophia muuseumistaatuse ja kuulutas, et selle kasutamine millegi muu kui mošeena „ei ole õiguslikult võimalik”.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas selle peale, et Hagia Sophiat hakatakse mošeena kasutama alates tänasest.

Türgi usuasjade minister Ali Erbaş ütles, et korraga võib Hagia Sophias palvetada umbes tuhat inimest. Täna oli kohal ka president Erdoğan ise.

Türgi islamistid ja pühendunud moslemid on juba ammu nõudnud Hagia Sophia taas mošeeks muutmist, aga ilmalik opositsioon on olnud selle vastu. Kui Erdoğan selle 10. juulil teatavaks tegi, võeti see vastu laialdase kriitikaga.

Seotud lood:

Paavst Franciscus ütles, et on mõtetes Istanbulis ja lisas: „Ma mõtlen Santa Sophiale ja mul on väga valus.”

Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos hoiatas, et hoone mošeeks muutmine valmistab pettumust miljonitele kristlastele ja lõhestab maailma.

Erdoğan rõhutas aga, et Türgi kasutas oma suveräänset õigust. „Pärast 86 aastat teenib Hagia Sophia taas mošeena, nagu Istanbuli vallutaja Fatih oma teoga kätte näitas,” ütles Erdoğan, kelle sõnul jääb hoone avatuks kõigile moslemitele, mittemoslemitele ja väliskülalistele.

Hagia Sophia ehitati aga kristliku õigeusu katedraaliks ja mošee sai sellest alles pärast Konstantinoopoli vallutamist osmanite poolt 1453. aastal.