Moskvat ärritab NATO riikide toetus Gruusiale

Lõuna-Osseetia konflikti järel on Moskva suhted alliansiga isegi halvemad kui pärast Jugoslaavia pommitamist, mis tähistas seni sügavaimat madalseisu.

Venemaa NATO-suursaadik, endine populistist rahvuslane Dmitri Rogozin külvas eilsel pressikonverentsil Moskvas Põhja-Atlandi alliansi üle irooniliste kommentaaridega ning luges ette pika nimekirja valdkondadest, kus Moskva lõpetab NATO-ga koostöö, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Loodame, et NATO kui organisatsioon pole veel progressiivse inimkonna jaoks kadunud,” lõpetas Rogozin oma esinemise, mille kestel ta nimetas NATO juhtkonda pidevalt “seltsimeesteks”.

Olulisematest Venemaa sammudest NATO suhtes teatas Rogozin rahuvalvealase koostöö katkestamisest kuueks kuuks ning alliansi peasekretäri oktoobrikuise Moskva-visiidi ja ühisõppuste edasilükkamisest. Enamikus mainitud valdkondadest oli ekspertide hinnangul aga Vene-NATO koostöö nagunii väga piiratud.

Kõigist neist ähvardustest olulisem oli NATO jaoks see, et Moskva otsustas endiselt lubada NATO vägede varustuse transiiti läbi Venemaa Afganistani. Selle katkestamine olnuks NATO-le väga valus, sest siis jäänuks ainsa varustusteena kasutada väga ebastabiilne Pakistan.

“See on hullumeelsus, kui NATO valib edasise suhete halvenemise Venemaaga,” hoiatas Rogozin lääneriike. “Kui Venemaa loobub koostööst NATO-ga, siis ma arvan, et nende (Afganistanis olevate NATO sõdurite — toim) pered hakkavad saama veelgi rohkem surmateateid,” lisas ta.

Brüsselist ajutiselt tagasi kutsutud Rogozin tuli oma avaldustega lagedale pärast esmaspäevast kohtumist Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga, kes teatas, et Moskva on suhetes NATO-ga valmis igasuguseks arenguks kuni sidemete katkestamiseni välja.

Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit rahvusvaheliseks provokaatoriks nimetanud Rogozin ütles, et pärast 1999. aastal Kosovo kaitseks Jugoslaavia pommitamist puudub NATO-l igasugune moraalne õigus mõista Venemaad hukka viiepäevase sõja eest Gruusiaga Lõuna-Osseetia pärast.

Olukorda maailmas võrdles Venemaa NATO-saadik aga sündmustega, mis viisid Esimese maailmasõja puhkemiseni. “Kui nõrk on maailmas rahu praegu, kui üks mees, härra Saakašvili, võib käima lükata globaalsed protsessid, nagu omal ajal Gavrilo Princip tõukas Sarajevos suurriigid Esimesse maailmasõtta,” kuulutas Rogozin.

Venemaa reaktsioon on vastus NATO eelmise nädala otsusele, et pärast sõda Gruusias ei saa suhted Moskvaga senisel moel jätkuda. Lisaks ärritab Moskvat väga viiest laevast koosneva NATO eskaadri ilmumine Mustale merele.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines