Moskvas tapeti tšetšeenitari mõrvanud ekssõjaväelane Budanov
„Tuvastamata isik tulistas teda mitu korda. Budanov suri kuulihaavadesse sündmuskohal,“ kinnitas juurdluskomitee BNS-i vahendusel.
Budanov lasti maha kella poole ühe paiku päeval, Vene võrguväljaannete teatel tulistati ekspolkovnikut hetkel, mil ta notaribüroost väljus. Tulistaja viibis sõiduautos Mitsubishi Lancer, mis veidi hiljem hüljatuna leiti ning mida uurivad kriminalistikaeksperdid.
Võrguväljaande lifenews.ru andmetel oli tulistaja saabunud sündmuskohale varem ning et ta tulistas Budanovile pähe neli kuuli.
Julgeolekuallikas ütles Vene uudisteagentuuridele, et tegemist tundub olevat palgamõrvaga.
Juurdluskomitee kinnitas hilisemas teates, et tapmine oli „hoolikalt kavandatud“.
Roima motiiv pole selge, ent see leidis aset, mil Moskvas on teravnenud rahvustevahelised pinged, pärast seda, kui mullu detsembris vallandusid ootamatud rassivihast ajendatud rahutused slaavlastest äärmuslaste ja Kaukaasia päritolu moslemite vahel.
Juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin ütles Vene uudisteagentuuridele, et on võimalik, et mõrva eesmärgiks oli provotseerida rahutusi.
Ta ütles, et veel on vara eeldada, et tapmise taga on mingid konkreetsed etnilised rühmad.
Budanov vahistati 2000. aastal ning mõisteti kolm aastat hiljem kümneks aastaks vangi, olles tunnistatud süüdi 18-aastase Elza Kungajeva tapmises.
Kohtuprotsessi käigus kinnitas Budanov, et tappis Kungajeva, keda pidas sisside snaipriks, ülekuulamise ajal raevuhoos. Neiu perekonna sõnul vägistati ja tapeti ta aga joomingu käigus.
Süüdistuse kohaselt sõitis Budanov ööl vastu 2000. aasta 27. märtsi Tšetšeenia Tangi külla, röövis Kungajeva ning viis väeossa. Seal kuulas ta neiu üle ja kägistas, misjärel lasi sõduritel laiba maha matta. Vägistamise süüdistusest loobuti protsessi käigus.
Budanovi kohtuasja käsitlemine venis, kuna algul kuulutati ta süüdimatuks. Pärast süüdimõistmist esitas ta armuandmispalve, ent võttis ägedate protestide vallandumise tõttu oma taotluse tagasi.
Ennetähtaegset vabanemist taotles ta ebaõnnestunult neljal korral, ning vabanes 2009. aasta algul. Tema vabanemise päeval lasti Moskvas maha Kungajevite perekonna advokaat Stanislav Markelov, pärast seda, kui ta lahkus pressikonverentsilt, milles ta protestis Budanovi ennetähtaegse vabastamise vastu.
Koos Markeloviga tapeti opositsioonilehe Novaja Gazeta noor ajakirjanik Anastassia Baburova. Tegemist oli ühega kõige šokeerivamatest tapmistest Venemaal viimastel aastatel.
Eelmisel kuul mõistis Vene kohus 30-aastase natsionalisti Nikita Tihhonovi Markelovi ja Baburova eluks ajaks vangi. Tegemist oli haruldase võiduga inimõiguskogukonnale. Tihhonovi elukaaslane Jegvenia Hassis peab kaasosalisena veetma vanglas 18 aastat.
Venemaa saadik NATO juures Dmitri Rogozin, kes juhtis varem natsionalistliku kaldega poliitilist liikumist, kuulutas Budanovi tapmise jõuliselt katseks provotseerida riigis rahvustevahelisi pingeid.
Öeldes, et uurimine peaks keskenduma Tšetšeeniasse viivatele juhtlõngadele, kirjeldas ta roima raadiojaamale Ehho Moskvõ „provokatsioonina Venemaa ühiskonna ning rahvustevahelise rahu vastu, mis on meile maksma läinud nii palju verd“.
Paremradikaalse natsionalistiliku ühenduse juht Dmitri Djomuškin ütles Interfaxile, et Budanovi tapmine toob kaasa natsionalistlike pingete teravnemise Venemaal.
„Pole kahtlustki, et selle mõrva jäljed viivad Tšetšeeniasse,“ kinnitas ta.
Budanovi süüdimõistmine oli esimene kord, kus kõrge Vene ohvitser sai karistuse Tšetšeenia sõjas toime pandud kuriteo eest ning see on muutunud Vene vägede poolt Tšetšeenias toime pandud inimõigusrikkumiste sümboliks.
