Moskvas on tulnud Putinit toetama üle 100 000 inimese
Loosungi all “Kaitseme riiki” marssis umbes 30 000 Putini toetajat mööda Moskva jõe kaldapealset, üritades pakkuda vastukaalu hiljutistele Putini-vastastele protestimeeleavaldustele, vahendab BNS.
Ürituse kulminatsiooniks on kell 13.00 Moskva aja järgi (kell 11.00 Eesti aja järgi) alanud miiting Lužniki staadionil, mida kasutatakse Moskva suurimateks jalgpallimatšideks ja rock-kontsertideks ning kuhu oli Putini valimisstaabi sõnul kogunenud 93 000 inimest.
AFP korrespondendi teatel oli 80 000 istumiskohaga staadionil inimesi täis ka väljakuosa.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus AFP-le kinnitamast, aga ka ümber lükkamast valitsusjuhi enda osalust üritusel. Varem oli ta öelnud, et Putin osaleb sel “üsna suure tõenäosusega”.
Rongkäigus osalejatele pakuti tasuta teed ja pirukaid, mida jagati rongkäigu teele püstitatud telkidest. Politsei sulges pääsu Frunze kaldapealsele niipea, kui rongkäik algas.
“Me kirjutame oma ajaloo!” ja “Hääleta Putini poolt!” olid loosungite seas, mida meeleavaldajad skandeerisid.
Üritus langeb kokku Venemaa riigipüha – kodumaakaitsjate päevaga, mis on nõukogude ajast pärinev militaarne tähtpäev, mida kasutati Punaarmee saavutuste tähistamiseks ning mis sobib hästi kokku Putini retoorikaga Venemaa võimsusest.
Putin pole siiani osalenud pea ühelgi valimiskampaania üritusel, lastes oma toetajatel osaleda televäitlustes ning osalemata teiste kandidaatide vahelises poriloopimises.
Miitingu korraldajaks on Putini mullu algatatud Ülevenemaaline Rahvarinne, mille eesmärgiks oli saada juurde toetajaid Putinile ja tema erakonnale, mille toetus on langenud.
Vene opositsiooniline meedia on väitnud, et meeleavaldusele on meelitatud ja survestatud osalema mitmete riigiettevõtete töötajaid ja tudengeid, samuti on teateid, et osalejaid on kohale toodud rongidega kogu Venemaalt. Osalejate kogumist survemeetodil eitas Putini kampaaniajuht Stanislav Govoruhhin.
Ürituse eesmärgiks on pakkuda vastukaalu kolmele suurmeeleavaldusele, mille on korraldanud opositsioon pärast 4. detsembri üldvalimisi, mida on tumestanud teated ulatuslikest rikkumistest.
Protestidest hoolimata eeldatakse, et Putin võidab 4. märtsi valimised, peamine intriig näib peituvat küsimuses, kas valimisvõit vormistatakse juba esimeses voorus.
Kremli-meelse arvamusuurija Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimise Keskus (VTsIOM) viimase gallupi kohaselt peaks Putin valimistel koguma 58,6 protsenti häältest, suure ülekaaluga lähima rivaali – kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi ja teiste kandidaatide ees.
