“Asi liigub aeglaselt. Euroopa Komisjon arvestab kõigi EL-i liikmete arvamusi. Aga need pole alati ühtsed. Oma rolli mängib ka eurobürokraatia,” ütles aseminister usutluses ajakirjale Profil.

Razov märgib, et “praegune olukord, kus, ühelt poolt räägime me üha enam ühtsest Euroopast, kus inimesed saaksid vabalt suhelda, aga teisalt mitmekordistuvad Schengeni viisa taotlemise järjekorrad, pole ilmselgelt normaalne”.

Venemaa töötab diplomaadi sõnul välja erinevaid viisarežiimi lihtsustamise variante. Näiteks on võimalus viisavabalt sõita diplomaatiliste ja teenistuspasside alusel, samuti võib viisa olla tasuta, pikaajaline, mitmekordne, selle taotlemiseks pole alati vaja küllakutset, samuti võidakse kehtestada lihtsustatud viisataotlemise kord teatud kodanikekategooriatele — näiteks ärimeestele, õpilastele, tudengitele, teadus- ja kultuurivahetuses osalejatele.

“Selleteemalisi konsultatsioone peetakse mitmete EL-i liikmes- ja kandidaatriikidega,” teatas Razov.

“Me mõistame suurepäraselt, et sellist ambitsioonikat eesmärki (viisavabadus) välja kuulutades võtame endi õlgadele mitte vähem ambitsioonika koduülesande, mis seisneb oma piiride korrastamises ja varustamises, samuti illegaalse immigratsiooni ohjamises,” märkis diplomaat.

“Ent nagu teada, magavale kassile hiir suhu ei jookse. Ja kui me ei püstita endale pikaajalisi poliitilisi eesmärke, siis on ka reaalset edasiliikumist raske oodata,” nentis ta.

Razovi hinnangul võib Kaliningradi transiidist saada omalaadne pilootprojekt teiste analoogsete kokkulepete väljatöötamisel EL-iga.

Aseministri sõnul toimib alates käesoleva aasta 1. juulist kehtestatud mehhanism reaalselt: kahe kuu jooksul on piiril lihtsustatud viisadokumendi vormistanud ning takistusteta Leedu territooriumi läbinud ligi 140 000 Vene kodanikku.