Tema sõnul põhjustas kaablite lubatud koormuse ületamine nende kuumenemise ning seejärel süttimise. Tuletõrjejuht märkis, et seda versiooni kinnitab ka fakt, et kaablishahtis tekkis üheaegselt eri kõrgustel mitu lühist.

Korotshiku sõnul ei olnud 1967. aastal ehitatud teletorn ette nähtud selliseks rezhiimiks. Viimastel aastatel oli sinna paigaldatud tegelikele võimalustele mittevastavat aparatuuri.

Moskva tuletõrjeülem ütles, et negatiivset osa võitluses tulega etendas ka asjaolu, et elekter lülitati tornis välja alles kolm tundi pärast tulekahju algust.

Korotshik toonitas, et torni pidev jahutamine veega vähendas tule levimise kiirust 3,5-kordselt. Tema sõnul oleks vastasel korral võinud torn ülekuumenemise tõttu kaotada stabiilsuse.