Moskva tahab Brüsselis Stalini mainet parandada
Projekti soovitakse ellu viima palgata mõni maaima juhtivatest suhtekorraldusfirmadest. Esmalt tuleks sel firmal korraldada novembri lõpus Moskvas Arktika teemaline konverents portreteerimaks Venemaad kui keskkonna- ja energiasõbraliku poliitikaga riiki, kirjutab euobserver.com.
Ria Novosti pakub ka teist lepingut “edendamaks üldiselt Venemaa kuvandit maailmas”. Uudisteagentuuriga koostööd tegeva RJI Companies esindaja pakkus lepingut septembris ühele suurele suhtekorraldusfirmale, öeldes, et teise lepingu eesmärk on aidata näidata Venemaad kui suurvõimu, mis on õigustatud pidama läbirääkimisi USA, Hiina ja Euroopa Liiduga julgeoleku- ja energiaküsimustes.
Ta märkis, et osa suhtekorralduslikest pingutustest peaks heitma positiivset valgust Nõukogude Liidu tegevusele enne ja pärast Teist maailmasõda, õigustamaks ideed, et kaasaegne Venemaa võiks laiendada oma mõju naaberriikidele maailma hüvanguks. Samuti soovitakse rehabiliteerida nõukogude diktaatori Jossif Stalini mainet.
Kõnealuse suhtekorraldusfirma juhile jäi meelde eriti üks kõnelus RJI Companies esindajaga. “Ma küsisin temalt, kas nad tahavad, et me ütleks, et Stalin ei olnudki nii paha tegelane. “Jah, ma mõistan, et see saab olema raske,” vastas ta mulle. “Seega te tahate ajalugu ümber kirjutada?” küsisin ma. “Jah, mõnes mõttes küll,” sõnas ta,” meenutas suhtekorraldaja.
“Olge valmis Euroopa ajalehtedes ilmuvateks artikliteks, mis räägivad, et Stalinil olid omad head küljed ka,” nentis anonüümne PR-mees lõpetuseks.
RJI Companies, kellega EUObserver ühendust võttis, eitas kategooriliselt, et teise lepingu näol oleks tegu Stalini maine parandamisega. RIA Novosti aga eitas, et üldse mingi teine leping eksisteerib. “Meie eesmärk ei ole parandada Venemaa mainet. Meie töö on vahendada uudiseid,” sõnas RIA Novosti pressiesindaja Valeri Levtšenko.
Samas tunnistavad Kremli kriitikud nagu Moskva ajaleht Novaja Gazeta, et Stalini rehabiliteerimise kampaania Venemaal on juba täies hoos.
“Endistele KGB-meestele, Putinile ja tema sõpradele on oluline selgitada, miks nad kordavad Nõukogude Venemaa poliitikaid,” selgitas ajalehe peatoimetaja asetäitja Valeri Širjajev. “Nad on sunnitud ütlema, et endisel Venemaal oli ka häid asju, et mitte näha ennast inimsööjatena. See on oluline Vene eliidi vaimse tervise jaoks.”
Vene diplomaadid aga eitavad kommunismi kuritegude ilustamist. “Keegi Vene valitsuses ei ürita ilustada asju, mis siis juhtusid. Loomulikult oli Stalin vastutav mitmetes kuritegudes,” sõnas Venemaa suursaadik ELi juures Vladimir Tšižov.
Kuid EUobserveri küsimusele, kas Stalinit, keda süüdistatakse üheksa kuni 20 miljoni inimese surmas, võiks kutsuda massimõrvariks, andis Tšižov põikleva vastuse.
“Stalin tegi palju kuritegusid, seda võib öelda küll, kuid neid tegid ka paljud teised. Võtame näiteks 1940. aasta Mers-el-Kebiri lahingu, kus Briti merevägi pommitas Prantsuse laevu, kuigi nad olid liitlased,” rääkis Vene diplomaat ajaloost.
