Liikmesriigid on Iraani naftaembargos põhimõtteliselt kokku leppinud. Sellega loodetakse panna Teherani loobuma tuumaenergiaprogrammist, mida seostatakse tuumarelva valmistamisega, ehkki Iraan seda eitab, vahendab BNS.

Embargo kehtestamise üksikasju Brüsselis alles arutatakse, lõpplahenduseni tahetakse jõuda jaanuari lõpuks.

Diplomaatide sõnul on mõned Euroopa Liidu pealinnad teinud ettepaneku anda olemasolevatele lepingutele 1-12 kuud "armuaega". Vägagi Iraani naftast sõltuv Kreeka soovib võimalikult suurt ajapikendust.

Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa on nõus maksimaalselt kolmekuise armuajaga, ütlesid diplomaadid.

"Ideid on erinevaid - ühest kuust aastani - ja riigid, kes sõltuvad rohkem Iraani naftast, nõuavad pikemat aega," ütles üks tundmatuks jääda soovinud diplomaat.

Euroopa Liidu meetmed on täienduseks aastavahetusel välja kuulutatud USA sanktsioonidega, mis muudavad Iraani toornafta ostmise suurema osa riikide rafineerimistehaste jaoks võimatuks.

Iraan on naftatootjate ühenduse OPEC-i 12 liikme suuruselt teine tootja, ammutades päevas 3,5 miljonit barrelit naftat. Sellest 2,6 miljonit läheb ekspordiks ja Euroopa Liidu riigid ostavad 450 000 barrelit.

Mitmed Euroopa Liidu riigid sõltuvad suuresti Iraani naftast, millest ilmajäämine on raske eriti praeguses majanduskriisi olukorras. Kreeka saab kasutatavast naftast veerandi Iraanist, Itaalia impordib Iraanist umbes 13 ja Hispaania 10 protsenti. Kõigil kolmel on tõsised võlaprobleemid.