Valimiste võitu ennustatakse kommunistidele, kes pooldavad tihedamaid suhteid lääneriikidega. Ka suuremad opositsiooniparteid toetavad EL liikmeks saamise taotlusi, sama meelt on küsitluste põhjal 65 protsenti rahvast, vahendab ETV.

Moldovat 2001. aastast juhtinud kommunistidel on küsitluste järgi 46 protsendi rahva toetus. Hoolimata kommunistide valitsuse all pidevalt edenenud majandusest on Moldova siiski Euroopa vaeseim riik. Venemaaga sidemete tihendamist pooldaval Demokraatliku Moldova Liidul on ligi 16-20 protsendi elanike toetus.

Valimiste eelsel perioodil on nähtavalt pingestunud Chisinau suhted Moskvaga, kes pelgab, et valimistulemused kahandavad Vene mõju riigis. Laupäeval saatis Moldova tagasi 46 Valgevene ja 100 Venemaa kodanikku, kes olid oma väitel saabunud valimisi jälgima SRÜ organisatsiooni CIS-EMO esindajana, samas ei olnud neil selleks ühtki dokumenti.

Võimud kahtlustavad, et nn vaatlejate eesmärk oli häirida valimiste korraldamist. Chisinau saatis viimase kuu aja jooksul valimiskampaania ajal riigist välja kümneid peamiselt Vene kodanikke, kes viisil või teisel üritasid mõjutada selle käiku. Mitmeid neist süüdistati ka muudes ebaseaduslikes tegudes.

Vene saatkond nõuab Moldova välisministeeriumilt oma otsuse selgitamist. Moldova on korduvalt teatanud, et SRÜ vaatlejad võivad valimisi jälgida ainult Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni koosseisus.

Suhteid Moskvaga pingestab ka Moldovast relva jõul lahku kistud Dnestritaguse ehk Transnistria probleem. Venemaa on valimiste puhuks oma 1800 seal viibivat rahuvalvajaks nimetatavat sõdurit viinud häireolukorda. Moldova on pidevalt, kuid tagajärjetult nõudnud okupatsioonivägede lahkumist oma territooriumilt.

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee seitsmeliikmelist delegatsiooni Moldova valimistel juhib Marianne Mikko sotsiaaldemokraatlikust parteist. Eestist sõidab Chisinausse valimisi vaatlema ka neli Riigikogu liiget.