Trump eiras sellega aastakümnetepikkust USA poliitikat, olles esimene Taiwani juhiga kõnelev ametisse astuv (või ametis olev) Ameerika Ühendriikide president pärast diplomaatiliste suhete katkestamist saareriigiga 1979. aastal.

Kuigi ei ole teada, kas telefonikõne oli Trumpi üleminekumeeskonna sihilik samm USA pikaaegsest poliitikast eemale või mitte, ähvardab kõne ärritada Pekingit, mis käsitleb saart kui reeturlikku provintsi.

USA asus järgima n-ö ühe Hiina poliitikat 1972. aastal pärast president Richard Nixoni ja Mao Zedungi kohtumist. 1978. aastal asus president Jimmy Carter ametlikult tunnustama Mandri-Hiinal asuvat kommunistlikku valitsust.

Valge Maja sai telefonikõnest teada alles pärast selle toimumist, tõdes president Barack Obama administratsiooni kõrge ametnik.

Trump säutsus telefonikõne avalikuks tuleku järel: „Taiwani president HELISTAS MULLE, et õnnitleda mind valituks saamise puhul. Aitäh!“ Ta lisas hiljem: „Huvitav, kuidas USA müüb Taiwanile miljardite dollarite eest sõjatehnikat, aga mina ei peaks vastu võtma õnnitluskõnet“.

Trumpi üleminekumeeskonna teatel „toodi vestluse ajal esile tihedad majanduslikud, poliitilised ja julgeolekualased sidemed“.

Taiwani väitel arutati ühtlasi USA-Taiwani suhete tulevikku ja president Tsai „ootab pikisilmi kahepoolse lävimise tugevdamist ja kontakte ning tihedamate koostöösidemete sisseseadmist“.

Hiina välisminister Wang Yi märkis laupäeval, et kõne oli Taiwani mahhinatsioon, mis „tõenäoliselt ei muuda USA ühe Hiina poliitikat“.

„Ühe Hiina põhimõte on meie suhete positiivse arengu nurgakivi ja me ei soovi selle poliitilise aluse rikkumist ega kadumist,“ rõhutas Yi.