Genotsiid on raskeim 61 süüdistusest, mis Milosevicile rahvusvahelises sõjakuritegude kohtus Horvaatia ja Bosnia sõja asjus on esitatud.

Seni on Jugoslaavia endine liider väitnud, et serblased lihtsalt kaitsesid end Bosnia ja Horvaatia konfliktis ning on ise genotsiidi ohvrid.

Kahe nädala eest sulgesid prokurörid kohtuprotsessi Kosovot puudutava osa, milles Milosevici ja tema toonaseid abilisi süüdistati pea kolmandiku ablaanlastes elanikkonna provintsist väljakihutamises.

Neljapäeval nimetas prokurör Geoffrey Nice Milosevici eestvõttel etniliselt puhta Suur-Serbia rajamiseks väidetavalt läbi viidud kuritegude hulgas massimõrvu, mitteserblaste tagakiusamist ja küüditamist ning mošeede ja kirikute hävitamist.

“Horvaatia mitteserblastest tsiviilelanike vastaste rünnakute läbiviimise süstemaatiline ja organiseeritud viis reedab hoolikalt kavandatud skeemi ja strateegiat,” ütles Nice Haagi tribunalis, mis hakkas Milosevici üle kohut mõistma veebruaris.

Nice demonstreeris kaarti, mis illustreerib Bosnias serblaste poolt läbi viidud etnilise puhastuse demograafilisi mõjusid.

Nelikümmend kolm kuud Sarajevo piiramist, 1995. aasta Srebrenica veretöö, tapmised pärast Horvaatia Vukovari haigla tühjendamist — loetlesid süüdistajad julmusi, mis vapustasid maailma 1990.-97. aastal, mil Milosevic oli Serbia president.

Bosnia ja Horvaatia kuriteod langevad aastatesse 1991-95, Kosovo sündmused leidsid aset 1999. aastal.