Millised on võimalused eurotsooni kriisist üle saamiseks?
Uudisteagentuur Reuters tõi ära lahendusvariandid, millest ametnikud on tippkohtumise eel rääkinud.
UUS FINANTSEERING KREEKALE
Riigijuhid lepivad tõenäoliselt kokku Kreeka uues finantseerimisringis, mis ulatub 2014. aasta keskpaigani ning millega eraldatakse 110 miljardit eurot.
30 miljardit eurot sellest peab tulema Kreeka valitsuse varade müügist ning ülejäänud hädalaenudest Euroopa finantsstabiilsusasutuselt (EFSF), mis on eurotsooni päästefond, rahvusvaheliselt valuutafondilt IMF ning erasektorilt.
Erasektori osa hinnati varem 30 miljardile eurole, kuid nüüd on see ebaselge, nagu ka see, millises vormis erasektor osaleb.
EFSF-I MADALAMAD INTRESSIMÄÄRAD JA PIKEMAD LAENUTÄHTAJAD
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid 11. juulil, et on valmis kasutusele võtma täiendavaid meetmeid eurotsooni süstemaatilise võime parandamiseks kriisi levimise vastu, sealhulgas suurendama EFSF-i paindlikkust ja ulatust, pikendama laenude tähtaegu ja madaldama intressimääri.
Läbirääkimistele lähedal seisvad allikad teatavad, et kõigile kolmele eurotsooni päästepakettides osalevatele riikidele – Kreekale, Iirimaale ja Portugalile – võidakse anda nii praeguste kui ka tulevaste laenude jaoks paremad tingimused.
EFSF-I VOLITUSTE SUURENDAMINE
Eurotsooni kõrgetasemeline allikas ütles sel nädalal Reutersile, et peetakse läbirääkimisi selle üle, et lasta EFSF-il osta järelturult eurotsooni riikide võlakirju ning suurendada paindlikke, ennetavaid krediidiliine valitsustele, mille majanduspoliitika on korras, kuid mille võlg on turu surve all.
EFSF-I MAHU SUURENDAMINE
EFSF-i tegelik laenuandmisvõime on 440 miljardit eurot. On tehtud üleskutseid selle kahe- või isegi kolmekordistamiseks, et EFSF-il oleks ressursse hakkama saada ka Hispaaniasse ja Itaaliasse leviva kriisiga.
KREEKA MAJANDUSKASVU STIMULEERIMINE
Eurotsooni ametnikud panevad nüüd suuremat rõhku Kreeka majanduslangusest välja aitamiseks. Probleemiks on kokkuhoiumeetmete negatiivne mõju majanduskasvule.
