Välisminister Mikser rõhutas, et julgeolekuolukord Ukrainas pole aastate jooksul paranenud. „Selle valguses peame me eelmise aasta lõpus toimunud Kertši väina sündmustele reageerima konkreetse vastusega,“ sõnas välisminister. „Sanktsioonid on vajalik vahend Venemaa suhtumise mõjutamiseks ning seega soovime laiendada sanktsioone ka neile, kes on Kertši väinas toimunu eest vastutavad,“ rõhutas Mikser. ELi välisministrid saavutasid kohtumisel poliitilise kokkuleppe kehtestada täiendavad sanktsioonid Kertši väina sündmustega seotud isikutele, mis jõustuvad peale kohustuslike protseduuride läbimist ELi sees.

„Vaatamata Venemaa agressioonist tulenevatele takistustele on Ukraina alates 2014. aastast näidanud reformide osas konkreetseid tulemusi,“ sõnas välisminister Mikser. „ELi jätkuv poliitiline toetus ja ka toetus läbi arenguabi aitab Ukrainal reformikursil püsida, sealhulgas jätkata korruptsioonivastase võitlusega,“ sõnas Mikser. Välisminister tõi välja, et Eesti jätkab samuti Ukraina toetamist reformide elluviimisel, seda eriti e-valitsemise ja küberturvalisuse vallas.

Lisaks väljendas välisminister muret ka halveneva humanitaarolukorra üle Ukrainas. „Olukord Ukraina idaaladel on tõsine ja Euroopa Liiduna peame ühiselt leidma võimalusi täiendavat abi pakkumiseks,“ sõnas ta.

Kohtumisel peatuti märtsi lõpus toimuvatel presidendivalimistel Ukrainas. „Me ootame ausaid ja vabasid valimisi, kuid kindlasti ei saa me siinkohal alahinnata Venemaa mõjutustegevuse ja sekkumise riski,“ sõnas välisminister Mikser. „Peame panustama valimiste kontekstis OSCE vaatlusmissiooni töösse, et tagada valimiste sujuvam kulgemine,“ ütles ta, kinnitades et ka Eesti plaanib panustada OSCE tegevusse valimisvaatlejatega.

Euroopa Liidu välisministrid arutasid ka viimaseid sündmusi Süürias, olukorda Aafrika Sarve piirkonnas ja Venezuela küsimust.