Igal aastal kulutab Kreeka kaitsekulutustele 4,27 miljardit eurot, mis on hinnanguliselt 2,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuigi NATO nõuab vähemalt 2 protsendi kulutamist, ei ole alliansil õnnestunud liikmesriikide seas seda nõuet läbi suruda. Keskmine NATO riik kulutab riigikaitsele 1,5 protsenti SKPst.
Eesti puhul on see summa sel aastal 412 miljonit eurot ehk 2,05 protsenti.
Kreeka võlausaldajad on ka korduvalt nõudnud kaitsekulutuste vähendamist ja aastate jooksul ongi Ateena kaitsekulud vähenenud. Aastal 2010 kulutati riigikaitsele 5,97 miljardit eurot, aastatel 1995-1999 kulus kaitsekulutustele 3,9% SKPst, mida oli toona rohkem kui Ameerika Ühendriikidel.
Miks on aga pankrotistuval Kreekal vaja suurt sõjaväge?
Üheks põhjuseks on Kreeka Egeuse mere naaber – Türgi.
Kreeka ja Türgi suhted ei ole kunagi olnud stabiilsed. Ateena ja Ankara olid üksteisega sõjas 1920ndatel ja mõlemal poolel ei hoitud endid jõhkrustega tagasi. Hiljem on riikidel olnud aga vaidlusi Egeuse meres olevate saarte ja territooriumide pärast, samuti tekitab tüli Küprosest tüki oma kontrolli alla võtmine türklaste poolt 1974. aastal, mida kreeklased näevad okupatsioonina.
„Kreeka ja Türgi hävitajad on üksteist mere kohal kümnendeid provotseerinud,“ ütles Iltalehtile soomlasest ekspert Toni Alaranta. „Ja ka Türgi on oma kaitsekulutusi suurendanud,“ põhjendas Alaranta.
Tema hinnangul ei kaitse konflikti korral NATO kumbagi riiki.
