Tõsi, see üsna tinglik võit vaktsiinide võidujooksus ei kandnud loodetud vilja. Venemaa vaktsiini suhtutakse ettevaatlikult kogu maailmas, sh kodumaal. Uuringufirma Levada keskuse hiljuti läbi viidud küsitluse kohaselt on vähem kui kolmandik venemaalastest valmis laskma end Sputnik V-ga pookida, vahendab Raadio Vaba Euroopa. On sealjuures tähelepanuväärne, et ka Vene president Vladimir Putin ei ole veel vaktsiinisüsti saanud.
Miks ei ole Sputnik V aidanud Putini mainet parandada, küsis Leedu Delfi Raadio Vaba Euroopa Venemaa toimetuse sotsioloog Aleksei Levinsonilt, teadusekspert Ilja Jasnilt ning politoloog Konstantin Eggertilt.
Levinsoni sõnul ei tule vaktsiiniskepsis talle üllatusena.
"Tasub mõelda, miks tulemused sellised on. Võin öelda, et minu arvates tehti valesid poliitilisi ja taktikalisi lükkeid, kui seda rahvatervise säilitamise meedet (vaktsiini) esitati avalikkusele peamiselt poliitilise vahendina. Seetõttu näevad inimesed vaktsiini kui poliitilist objekti, mitte kui toodet, mis võiks rahva päästa," ütles sotsioloog.
"Tuletagem meelde ka meditsiinitöötajate esimesi seisukohti. Kui avalikkuseni jõudis teave selle kohta, et kõiki vajalikke vaktsiinikatseid pole tehtud, tugevnes nende negatiivne arvamus veelgi. Ametnikud kiirustavad. Nad ei püüa inimesi võimalikult kiiresti kaitsta, vaid kogu maailmas kuulsust võita. Venelased teavad, et me ei saa praegu eriti kiidelda, nad saavad aru, et vaktsiin pole meie populaarsust maailmas kasvatanud."
Miks ei vaktsineerita Putinit?
Osa inimesi on ühtlasi seisukohal, et kuni Putin pole vaktsineeritud, ei taha ka nemad seda teha. Tekib küsimus, kuivõrd on vaktsiiniskepsist suurendanud asjaolu, et Putinit pole vaktsineeritud ja tema pressiesindaja Dmitri Peskov esitab selle kohta üsna kummalisi selgitusi.
"Otseseid andmeid meil selle teguri kohta pole," tunnistas Levinson. "Võime aga siinkohal vaadata muid andmeid. Teame, et need inimesed, kes veebruaris ütlesid, et toetavad Vladimir Putini tegevust Venemaa Föderatsiooni presidendina, moodustavad umbes kaks kolmandikku Venemaa elanikkonnast. Neist 37 protsenti on valmis end Sputnikuga vaktsineerima - see on üle keskmise. Aga Putini tööga mitte rahul olevatest inimestest soovib vaktsiini saada pelgalt 16 protsenti."
Teinegi vaktsiin küsimärgi all
Vastuolulisele Sputnik V-le pakub Venemaal konkurentsi teine, viroloogia instituudis Vector välja töötatud COVID-19 vaktsiin EpiVAcCorona. Kuigi vaktsiini kohta pole absoluutselt mingit teavet, on taas kord käima lükatud suur - ja kodumaal näiliselt ka edukam - turunduskampaania.
Teadusekspert Jasni sõnul jääb arusaamatuks, kust EpiVAcCorona selline populaarsus tuleb. "Minu jaoks olid nii Vector kui ka Gamaleja enne pandeemiat samasugusel tasemel, võib-olla ainult Vector oli rohkem seotud bioloogiliste relvade väljatöötamisega. Ma ei tea, kas sel põhjusel saavad inimesed vaktsiini väljatöötamist selles keskuses rohkem usaldada," spekuleeris Jasn.
"Mis puudutab väiksemat arvu kõrvaltoimeid, siis see teave pole teada. Seda tuleb näidata kliinilistes uuringutes. Meil pole aga avaldatud uuringuandmeid ja see on väga kurb, kuna vaktsiin on mõeldud massiliseks kasutamiseks. Sputniku registreerimise ajal olid olemas vähemalt andmed kasutusjuhendist. EpiVacCorona puhul on meil pressiteatest üks lause, et toode on 100% immunoloogiliselt efektiivne, st antikehade tootmist vaktsineeritud isikutel," rääkis ta.
"Õige pea algas Vectoriga jant, et vaktsineeritud vabatahtlikud ei tuvastanud pärast süstimist oma kehas antikehi. Seejärel teatas keskus, et selle vaktsiini antikehad on tuvastatavad ainult spetsiaalse testiga, mis pole avalikult kättesaadav. Ring tõmbus koomale, keegi tõtt ei räägi. Teadlaste rühm on nüüd analüüsinud selle vaktsiini patenti ja teinud oletusi, miks see nii on. Vaktsiin töötati tõenäoliselt välja märtsis, kui koroonaviiruse kohta oli vähe teada. Tõenäoliselt sisaldab see fragmente, mis ei põhjusta tugevat immuunvastust. Teisisõnu, vaktsiin ei ole tõenäoliselt piisavalt immunogeenne. See tõstatab suure küsimuse selle tõhususe kohta. Ja sellele hindamiseks on vaja läbi viia sellised uuringud, mida tehakse Sputniku ja teiste läänes kasutatavate vaktsiinidega, st uuringuid, milles osaleb vähemalt 30 000 inimest."
Kas EL toetab Sputnik V-t?
Venemaast ei saanud seega vaktsiinide abiga Euroopa päästjat, kuigi Putin näis seda lootvat. Vene politoloog Eggert usub siiski, et ühel hetkel näidatakse ka Euroopa Liidus Sputnik V-le lõpuks rohelist tuld.
"Ma arvan muidugi, et Putin lootis, et ühel hetkel ütleb Euroopa Liit: teate, me peame tõesti suhteid parandama, meil on tõesti vaja piirid lõplikult avada jne, nii et me registreerime Venemaa vaktsiini, tunnustame seda ja hakkame seda vaikselt manustama. Seda aga ei juhtunud," märkis Eggert. "Seda ei juhtunud erinevatel põhjustel, sealhulgas konkurents suurte farmaatsiaettevõtete vahel, kellega Euroopa Liit koostööd teeb. Veelgi enam, võib-olla just seetõttu, et Venemaa on pandeemia algusest peale nii aktiivselt üritanud oma kohalolekut Euroopa Liidu liikmesriikides näidata. Tuletagem meelde Venemaa eriolukordade ministeeriumi konvoisid Itaalias Vene hümni saatel ringi tiirutamas. Õige pea tuli Aleksei Navalnõi mürgitamine ja kõik sellega seonduv."
Täna ei saa Euroopa Liit lihtsalt Venemaa vaktsiini nii kiiresti registreerida, märkis Eggert. "Tõsi, ma arvan, et varem või hiljem see ikkagi juhtub. Fakt on see, et Euroopa Liidu praeguses lähenemises Venemaale ei näe ma erilist kindlust - ei öelda, et me seda iialgi ei tee. Ja peamiselt just seetõttu, et lõppude lõpuks on see humanitaarküsimus. Ma arvan, et rääkides Euroopa Liidu juhtidega, näiteks Sebastian Kurziga, ütleb Putin tõenäoliselt: mõelge uuesti, veel ühe vaktsiini turule tulek ei jookseks kindlasti mööda külgi maha ja lõppude lõpuks on see ju humanitaarküsimus, inimelude küsimus, inimeste vaba liikumise küsimus ja nii edasi."
"Taolised argumendid kõlavad veenvalt teatud osale Euroopa Liidu publikust. Teiseks oleme viimastel nädalatel näinud, et suhete säilitamine Venemaaga on Euroopa Liidu jaoks endiselt väga oluline. Olgu probleemiks Navalnõi või mitte, Ukraina või mitte, kõik ootavad hetke, mil on võimalik suhteid mingil õigel ettekäändel parandada. Jah, sanktsioonid ei kao, kuid Euroopa Liidu seisukoht Venemaad mitte isoleerida on põhimõtteline küsimus. Ja seetõttu leian, et varem või hiljem [Sputnik V] vaktsiin registreeritakse," lausus politoloog Leedu Delfile.
