Mihkelson: vaatlejad Venemaalt välja

OSCE otsus tühistada valimiste vaatlemine Venemaal on ühest küljest julge ja pretsedenditu, kuid teisalt ainuvõimalik ning õige, leiab riigikogu liige Marko Mihkelson.

Olukorras, kus Venemaa on kõigiti teinud takistusi 2. detsembril eesseisvate parlamendivalimiste rahvusvaheliseks vaatlemiseks, ei saakski OSCE teisiti käituda, kirjutab Mihkelson oma blogis.

“Minu arvates peaks OSCE eeskuju järgima ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja teised rahvusvahelised vaatlejad. Sellistes tingimustes, mida Venemaa on seadnud, pole lihtsalt ükski objektiivne vaatlusmissioon võimalik,” nendib Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on OSCE vaatlejate saatmata jätmine veelkordne märk usalduskriisi süvenemisest Venemaa ja lääneriikide vahel. “Moskva püüab kõigiti peale suruda oma mängureegleid, kuid need on sedavõrd lahus demokraatlikule ja õigusriigile omaste tavadega, et neid lihtsalt ei saa ega tohigi aktsepteerida. Vastasel juhul kaotaks näiteks OSCE ise tõsiseltvõetavuse,” märgib Mihkelson.

OSCE vaatlusmissiooni puudumine peaks olema ennekõike löögiks Putini enda huvide pihta. Tänases seisus võime öelda, et eelseisvad valimised Venemaal ei ole avatud ning vabad (vaatlejatele ju mitte) ning seega iseenesest mittevastavuses demokraatlike põhiprintsiipidega.

Samal ajal näitavad Levada keskuse viimased avaliku arvamuse küsitlused, et Riigiduumasse on pääsemas endiselt vaid kaks parteid — Putini juhitud Ühtne Venemaa ning kommunistid. Ühtset Venemaad ehk Putinit toetab 9.-13. novembrini läbiviidud küsitluse põhjal 67 ja kommuniste 14 protsenti.

Ükski teine erakond ei ületaks praegu 7protsendilist valimiskünnist. Vladimir Žirinovski liberaaldemokraadid saaksid 6 ja Kremli teine kloon Õiglane Venemaa kõigest 4 protsenti. Liberaalsed Jabloko ja Paremjõudude Liit saaksid mõlemad alla 3 protsendi.