Felix Klein, kes asub oma ametikohale uuel nädalal, ütles, et ta kavatseb moodustada riikliku registri, kaardistamaks kuritegude iseloomu enam kui 100 000-pealise juudikogukonna vastu, tõdedes, et saksa ühiskonnal on antisemitismiga probleem, vahendab ajaleht The Guardian.

„On täiesti mõistetav, et need, kes on hirmul enda ja oma laste turvalisuse pärast, võiksid kaaluda Saksamaalt lahkumist,“ ütles ta oma esimesel arutelul ajakirjanikega. „Ma kuulen seda oma enda juudisoost sõpradelt. Kuid me peame tegema kõike, et seda vältida.“

Klein avaldas lootust, et tal õnnestub saada parem ülevaade, mis seesugust antisemitismi sütitab, ja ta lubas sellega „võidelda nagu kirurg“.

Liidukantsler Mekrel ütles hiljuti, et alates 2015. aastast enam kui miljoni põgeniku saabumisega Lähis-Ida ja Aafrika moslemiriikidest, on Saksamaale jõudnud „teistsugust tüüpi antisemitism“.

Erisaadik hoiatas, et import-antisemitismile annavad jõudu juurde tuhanded marukonservatiivsete vaadetega „salafi“ moslemid, kes elavad Saksamaal. Ta lisas, et hoolimata migratsioonivoost näitab usaldusväärne statistika, et „umbes 20 protsenti sakslastest on antisemiitlike vaadetega“, ja see protsent püsib juba aastaid pea muutumatuna.

Hiljuti šokeerisid sakslasi mitu antisemiitliku intsidenti nende kodutänavatel, millest ühe sihtmärgiks oli kaks traditsioonilist juudimütsi ehk kippah't kandnud meest. 21-aastast Araabia-Iisraeli päritolu Adam Armoushi ja tema sõpra rünnati päise päeva ajal pealinna Berliini tänaval vägivaldselt Süüriast pärit põgeniku poolt, kes võeti pärast juhtumi avalikusesse jõudmist vahi alla. Armoushi ütles hiljem ajakirjanikele, et ta ei ole tegelikult juut, kuid soovis oma sõbrale demonstreerida, et juudimütsi on Saksamaal ohtlik avalikult peas kanda.

Juutide kesknõukogu esimees Josef Schuster soovitas juhtunu valguses oma rahvuskaaslastel suurlinnades kipat mitte pähe panna, sest seda teha on järjest ohtlikum. „Oma pea võiks selle asemel katta pesapallimütsi või millegi muuga,“ ütles Schuster ringhäälingukanalile Radio Eins.

Juutide esindaja jutt pani usujuhte aga üles kutsuma mitte alluma antisemitismile ja osalema vihavastastel meeleavaldustel, peas, kasvõi solidaarsusest, kipa.

Advokaat ja publitsist, endine juutide kesknõukogu aseesimees Michel Friedman ütles, et juudivaenu ei ole suudetud saksa ühiskonnast tegelikult kunagi välja juurida ja see tuleneb osaliselt 2000 aasta vanustest kristliku Euroopa traditsioonidest.

Tema sõnul on viimastel aastatel aga üha enam näha juutide vastast viha moslemikogukonnast, mille liikmete seas on inimesi „riikidest, kus juutide vihkamine on juba osa riiklikust poliitikast“. „On fakt, et juutidel on Saksamaal ohtlik,“ tõdes Friedman.