Hiljuti teatasid teadlased, et merejää Antarktikas on sulanud detsembris ja jaanuari alguses rekordmadalale tasemele. 1. jaanuaril oli lõunamandri ümber 2,1 miljonit ruutkilomeetrit merejääd, mida on jaanuari seisuga kõige vähem pärast mõõtmiste algust 1978. aastal, teatas USA Riiklik Lume ja Jää Andmekeskus.

Jääd oli 726 000 ruutkilomeetrit alla keskmise. Aga miks jää sulab, on müsteerium, märkis Göteborgi ülikooli mereteaduste instituudi professor Anna Wåhlin.

„Oli üllatuslik, et see on nii madalal ja on nii dramaatilised muutused. On märkimisväärne ja tõsine asi, et me ei tea, mis seda põhjustab,” ütles Wåhlin.

Antarktikas on kaht sorti jääd. Mandrijää, mis on maismaal ja põhjustab merevee taseme tõusu, kui sulab, ja merejää, mis ujub meres ega mõjuta veetaset, kui sulab.

Merejää pindala on kõige väiksem tavaliselt veebruari lõpus või märtsi alguses. Mingid prognoosid ei näidanud aga Wåhlini sõnul, et selline jää sulamine esineb nüüd.

„Et ei teata, millest see tuleneb, näitab, et on suuri lünki teadmistes, mis puutub jää tekkimisse, ja see on tõsine asi,” ütles Wåhlin.

Antarktikas asub meie planeedi suurim mandrijääpiirkond, aga alates 1992. aastast on jäämass kahanenud umbes 3000 miljardit tonni, näitavad värsked arvutused. Mõnedes mandri osades on jää kadumine viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud.

Wåhlinil on aga teooria, miks merejää nüüd varem kui tavaliselt nii drastiliselt sulab. Ta usub, et põhjus ei ole ülemaailmne soojenemine, sest õhutemperatuur Antarktikas ei ole tõusnud.

„Üks teooria on, et on tekkinud vähem merejääd, sest praegu on meres vähem sulamisvett liustikelt. Merejää tekib nimelt kergemini, kui pinnal on mageveekiht,” selgitas Wåhlin.

Wåhlin usub ka, et põhjus võib olla tuulesüsteemide muutumine.

Ärevust tekitav oleks olukord siis, kui ajalooline madalseis oleks mandrijää osas, märkis Wåhlin. Siis oleks üleujutuste oht.