Medvedevi sõnul peaksid mässulised, „kes jooksevad automaatrelvadega ringi“, mitte ainult Islamiriigi terroristid, olema vaba saak, vahendab Time.

„Nad on kõik bandiidid ja terroristid,“ ütles Medvedev laupäeval Münchenis antud intervjuus. „Nad vahetavad omavahel kohti erinevatel põhjustel: neile makstakse kuskil paremini või keegi läheb kellegagi tülli. Nii et meil on väga keeruline teha vahet väga mõõdukate ja mitte nii mõõdukate, heade ja halbade vahel.“

Time küsis Medvedevilt, millal valitsusvägede pealetung Vene lennukite toel lõpeb, kas siis, kui režiim saab Aleppo oma kontrolli alla või isegi mitte siis.

„Ma arvan, et see kõik peab lõppema, kui saabub rahu,“ vastas Medvedev.

Medvedev loetles selle rahu tingimused. Esiteks, Süüria president Bashar al-Assad peab istuma läbirääkimistelauda mässuliste jõududega, „kes on võimelised kokkuleppele jõudma“. „See inimeste ring tuleb alles kindlaks määrata,“ märkis Medvedev. Pärast seda peavad läbirääkimiste osapooled kokku leppima Süüria poliitilises struktuuris ja demokraatlike reformide protsessis. Nad peavad välja mõtlema ka Assadi rolli tuleviku Süürias, „sest teisiti oleks imelik“, nagu Medvedev end väljendas. Sel hetkel peaks sõjategevus Medvedevi sõnul lõppema.

Assad ütles aga uudisteagentuurile AFP, et tema selge eesmärk on saada kogu Süüria taas enese kontrolli alla.

Medvedev ei vastanud otseselt Time’i küsimusele, kas Venemaa jagab seda Assadi eesmärki. „Tema ei ole see, kes määrab ära Venemaa sõjalise kohaloleku seal,“ ütles Medvedev. Ta andis aga mõista, et Moskva on vastu igasugusele Süüria jagamisele Assadi ja opositsiooni vahel.

„Me tahaksime, et Süüria jääks oma ajaloolistesse piiridesse ühtse riigina,“ ütles Medvedev. „Keegi meist ei vaja uut Liibüat, mis lagunes mitmeks osaks, ega vaja me ka sellist kaost, mille puhul on erinevad territooriumid välikomandöride, või öeldes otse, bandiitide kontrolli all, sõltumata sellest, millist religioosset retoorikat nad kattevarjuks kasutavad.“

Medvedev hoiatas, et USA ja viimase araabia liitlased ei saadaks maavägesid Süüriasse opositsioonijõude toetama. „Tuletagem meelde, mis juhtus Afganistanis,“ ütles Medvedev, viidates USA sissetungile Afganistani 2001. aastal. „Nad ei saa ikka veel lahkuda. Niisiis, niipea kui konflikt liigub maaoperatsioonide punkti, muutub see lõputuks. See on see, mis on ohtlik. Niisiis ärge seda tehke. Ärge kasutage seda isegi hirmutamistaktikana.“

Medvedev püüdis intervjuus Time’ile pehmendada oma mõni tund varem peetud kõnes tehtud avaldust, et Venemaa ja lääs on uues külmas sõjas.

„Te küsisite minult külma sõja kohta,“ ütles Medvedev ilma, et talt oleks selle kohta küsitud. „Võib-olla on see konstruktsioon kuskil õhus ringi hõljumas,“ ütles Medvedev. „Ma pole öelnud, et uus külm sõda on alanud.“ Pigem tõukab NATO tegevus Medvedevi sõnul kõiki uue külma sõja puhkemise poole. Eriti teevad seda NATO plaanid paigutada rohkem vägesid Ida-Euroopasse. „Kui see ei ole valmistumine uueks külmaks sõjaks, mis see siis on? Kuumaks sõjaks? Selline on tegelikkus,“ ütles Medvedev.

Medvedev tegi selgeks, et mitte mingisugune surve läänest, kõige vähem sanktsioonid, panevad Moskva oma poliitikat muutma.

Medvedevi sõnul ei palu Venemaa kunagi läänelt sanktsioonide tühistamist. Selle illustreerimiseks tsiteeris Medvedev Mihhail Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“.

Moskvasse saabunud maskeerunud saatan Woland annab selles Margaritale järgmist nõu: „Ära kunagi küsi kelleltki midagi! Mitte kunagi ja mitte kelleltki, eriti neilt, kes on sinust tugevamad. Nad tulevad ise ja annavad sulle kõik!“

„Ja meie samuti ei palu kunagi nende sanktsioonide tühistamist,“ ütles Medvedev. „Nad tulevad ise ja ütlevad: „Lõpetame lõpuks selle ära, sest kellelgi ei lähe sellest paremini, kõigil läheb ainult halvemini.““