Vene president Dmitri Medvedevi võõrustab oma Türkmenistani kolleegi Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi, kellega sõlmiti rida kokkuleppeid. Tähtsaimaks läbirääkimiste teemaks ja võimalik, et Ašgabati juhtkonna Moskvasse kutsumise tõeliseks põhjuseks võiski olla venelaste soov panna „väikevenna" maagaasile käpp peale.

Ajaleht Vedomosti kirjutab, et Medvedevi ja Berdõmuhhamedovi läbirääkimised nurjusid gaasihiiu Gazpromi Türkmenistani ehitatava gaasijuhtme Vostok-Zapad (Ida-Lääs) allakirjutamise hetkel.

See kokkulepe oli kavas allkirjastada kahe presidendi kohtumise lõpus, kuid gaasitoru lepingut allkirjastatud dokumentide hulgas polnud. Kommersandi teatel kirjutasid Moskva ja Ašgabat kokku alla 11 kokkuleppele ja ühele memorandumile.

Plaani kohaselt peaks juhe Vostok-Zapad ühendama Türkmenistani gaasileiukohti Kaspia merega ning varustama gaasiga venelaste Kaspiaäärset torujuhet. Sel aastal käivituma pidanud projekti maksumuseks oleks vähemalt miljard dollarit.

Vedomosti andmetel pole praegu Gazpromil lihtsalt Vostok-Zapadi ehitamiseks liigseid rahalisi vahendeid. Samuti ei soovi Ašgabat enam müüa oma gaasi võileivahinnaga Moskvale ja eelistab hoopis tarnida see ehitatava Nabucco juhtme kaudu Venemaast mööda läbi Türgi otse Euroopasse.

President Medvedevi abi Sergei Prihodjko tõttas ajakirjanikele selgitama, et dokumenti kavatsetakse vaid täiendada ning see allkirjastatakse hiljem. Gazpromi topmänedžerid ja teised ametnikud keeldusid tekkinud olukorda kommenteerimast.

Kommersant märgib, et Ida-Lääne kokkulepe võidakse siiski allkirjastada juunikuus toimuva iga-aastase Peterburi majandusfoorumi raames või juulikuiste traditsiooniliste Vene presidendi karikale peetavate ratsavõistluste ajal. Kõik sõltub sellest, kas Moskval õnnestub Ašgabati ümber veenda või ei.