Rogozin määrati ametisse Sergei Ivanovi asemel, kellest sai neljapäeval presidendi administratsiooni juht, ning kes vahetas selles ametis välja riigiduuma spiikriks saanud Sergei Narõškini, vahendab BNS.

„Ma määrasin teid asepeaministriks, et koordineeriksite kaitsetööstuskompleksi tööd, tegeleksite kõigi selle arendamist puudutavate küsimustega, tegeleksite meie ettevõtetega, koordineeriksite riikliku kaitsetellimuse jagamise ja täitmise küsimusi,“ ütles Medvedev kohtumisel Rogoziniga oma Gorki residentsis.

Riigipea avaldas arvamust, et Rogozinil on „piisavalt kogemusi, et tegelda selle keeruka valdkonnaga“.

„Loodan, et meie kaitsetööstuskompleks omandab Teie näol energilise ja kaasaegse mänedžeri. Meie kaitsetööstusele on see äärmiselt vajalik,“ toonitas ta.

"Meie isamaa on meie kaitsesektorile palju raha eraldanud," ütles ta. "Ma luban, et iga rubla ja kopikas jõuab oma sihtkohta."

Maailma suuruselt teine relvaeksportija Venemaa on eraldanud 20 triljonit rubla, et oma armee 10 aastaga moderniseerida. Süstemaatilise alafinantseerimise tõttu toetub sõjavägi endiselt suuresti nõukogudeaegsele tehnikale.

Kuid sel aastal tõid mitmed kriitikud välja, et kaitsesektor ei ole kaitselepingute osas oma kohustusi täitnud. Juulis käskis Medvedev kaitseminister Anatoli Serdjukovil viia läbi juurdluse 2011. aasta riigihanke plaani väidetava katkestamise osas.

Venemaa plaane on seganud ka vohav korruptsioon - viiendik kaitse-eelarvest on varastatud, nagu väitis tänavu riigi juhtiv sõjaväeprokurör.

Kõrged komandörid heidavad kaitsesektorile ette ka seda, et ei suudeta toota relvi, mis vastaksid kaasaegsetele lahingrelvastuse eeskirjadele. See viis Medvedevi ähvarduseni, et riik hakkab sisse ostma välismaist sõjatehnikat, kui kodumaine tööstus selle nõudmisi rahuldada ei suuda.

Venemaa sõlmis 1,2 miljardi euro suuruse lepingu, et osta kaks Prantsuse helikopterikandjat Mistral, mis on esimene suurem relvaost pärast Nõukogude Liidu lagunemist.