„Olin ametiaja alguses märkimisväärne algatuse tegija tollaseid presidendi volitusi kärpides. Nüüd on aga südametunnistus hakanud vaevama,“ ütles Koivisto YLE-le.

„Eelkõige paneb mind muretsema see, kas vabariigi presidendi volitused on piisavad, kui ta peab kõnelusi teiste riikide välispoliitilise juhtkonnaga,“ nentis Koivisto.

Koivisto on hakanud muret tundma presidendi rolli pärast valitsuse moodustamisel. Ta peab silmas eelmise kevade raskeid koalitsiooniläbirääkimisi, mida president Tarja Halonen pidi kõrvalt jälgima.

„Tundsin pistet südames, kui pärast 2011. aasta presidendivalimisi tuli tunnistada, et president on vaid kõrvalvaataja olukorras, kus koalitsiooniläbirääkimised venisid ja üha keerulisemaks muutusid,“ ütles Koivisto.

Koivisto arutles ka praeguse presidendi vähese võimu üle välisministri valikul ja tema tegevuse jälgimisel.

„Mulle tekitab eriti muret see, kellelt saab välisministeerium volitused ja ka välisministri ametissenimetamine. Ma pean parlamentarismi heade tavade kohaseks, et president on huvitatud eriti välisministri isikust,“ ütles Koivisto.