Koivisto rõhutas intervjuus Hufvudstadsbladetile, et majanduslik koostöö riikide vahel on pigem tähtsam, kui sõjaline, vahendas Helsingin Sanomat.

“Ma leian, et majanduslik side on üks kõige olulisem tegur rahu tagamise ja tugevdamise juures. Erinevad kaubanduslepped on mingis mõttes rahulepingud. NATO ei annaks Soomele midagi juurde. Samuti tasub endalt küsida, kas NATOsse on vaja uusi liikmeid, kes võiksid endaga kaasa tuua uusi potentsiaalseid probleeme,” lisas ta.

Tänavu 90-aastaseks saava endise presidendi Koivisto mälu on halvenenud ning ta väsib ruttu, kuid räägib endiselt soravat rootsi keelt.

Mõne aasta eest ütles Koivisto, et soomlased ei peaks kahetsema oma pigem tagasihoidlikku panust Eesti taasiseseisvumisele kaasa aitamisel, kuna niikuinii poleks suudetud midagi olulist muuta ning Eesti sai vabaks eelkõige tänu sellele, et Nõukogude Liit kukkus kokku.