Norra vanglate amet Kriminalomsorgen on nimelt Breivikult ära võtnud ligi 220 kirja, mida ta on üritanud saata inimestele, kellega ta kunagi enne oma vangistust kohtunud ei ole, vahendab The Independent.

"Me võtame Breiviki suhtes kasutusele erinevaid turvameetmeid, kommunikatsiooni kontroll on neist kõige kesksem," rääkis Norra lõuna regiooni vanglate asejuht Erling Fæste ajalehele Verdens Gang.

"See on koht, kus me arvame oht olevat kõige suurem. Osaliselt seetõttu, et me kardame, et ta kasutab kirju loomaks võrgustikku, mis paneb toime kriminaalseid akte".

Võimud ongi nüüdseks Breiviku kirjadesaatmisele lõpu teinud. Põhjenduseks on toodud asjaolu, et massimõrvar ei püüagi luua normaalseid sõprussuhteid, vaid üritab saata võimalikult palju kirju saamaks võimalikult palju kontakte.

77 inimest tapnud Breivik on üritanud varasemalt vanglas ka paremäärmuslikku parteid luua, aga see pole tal õnnestunud.

Breivik mõisteti 2012. aastal Oslo lähedal Utøya saarel 77 teismelise mõrva eest 21 aastaks vangi.