Mihkelson leidis, et Brexiti kõneluste esimene nädal kinnitas mõneti ettearvatult, et läbirääkimiste aluseks võetakse Euroopa Liidu poolne ettepanek rääkida esmalt läbi Ühendkuningriigi lahkumine ja alles siis suhete tulevik.

"Esimeseks suureks teemaks oli samuti etteaimatavalt kodanike õiguste küsimus," ei imestanud Mihkelson valiku üle. "See on olnud ühtlasi ka kõigile Euroopa Liidu liikmesmaadele esimene prioriteet, sealhulgas ka Eestile."

Mihkelson lisas, et raha küsimuse ja Iirimaa piiri kõrval on kodanike teema samas mõistetavalt kõige lihtsam. "Seetõttu pole ka imestada, et siin andis esimene nädal juba käegakatsutava tulemuse," arvas Mihkelson. "Ometi on just finantskohustuste teema ning ka piiriküsimus oluliselt keerulisemad lahendada, mistõttu on täna jätkuvalt ennatlik teha täpsemaid ennustusi kõneluste edasise kulgemise kohta."

Mihkelson tõdes, et Suurbritannia peaminister Theresa May on kasvava sisepoliitilise surve tõttu keerulises olukorras. "Tooride suhteline ebaedu ennetähtaegsetel valimistel ei jäta kindlasti mõjutamata ka Brexiti kõnelusi, eriti siis Ühendkuningriigi positsioonide pidavust. Viimased valimised andsid selgelt märku, et May nn kõva Brexiti ideel on ühiskonnas väga arvestatav vastuseis," lausus Mihkelson.