Izvestija küsis Le Penilt, kuidas ta kavatseb valimisvõidu korral üles ehitada suhted Venemaaga.

„Ma loodan, et Prantsuse diplomaatia osaleb multipolaarse, tasakaalustatuma ja järelikult rahulikuma maailma ülesehitamises. Ma kavatsen anda Prantsusmaale sõltumatuse USA-st ja NATO-st ning taastada normaalsed suhted Prantsusmaa ja Venemaa vahel, muu hulgas ebaõiglaste ja ebaefektiivsete sanktsioonide kaotamise teel. Minu eesmärk seisneb selles, et teha Prantsusmaa vabaks, sõltumatuks ja austusväärseks. Ma tahan, et Viiendal Vabariigil oleks maailmas oma koht ja hääl, samal ajal kui meie riigi juhid on aastakümnete jooksul korduvalt eiranud seda õigust ning järginud europismi ideesid, mis on vastuolus meie oma huvidega. Erinevalt teistest presidendikandidaatidest keeldun ma mingile teisele riigile truudust vandumast ning ma ei hakka nagu François Fillon, Manuel Valls ja Emmanuel Macron otsima oma plaanile heakskiitu Berliinist,“ vastas Le Pen.

Le Pen lubas presidendiks saades tunnustada Krimmi Venemaa osana.

„Jah, pärast referendumit, mis näitas rahva nõusolekut ühineda Venemaaga, tunnustan ka mina Krimmi Vene Föderatsiooni osaks. Krimmi kuulumine Ukrainale oli ainult nõukogude aja administratiivne küsimus, poolsaar ei ole kunagi olnud Ukraina oma. Mul on kahju, et referendumit, mis korraldati poolsaare rahva tahte väljendamiseks, ei tunnistatud rahvusvahelises kogukonnas ega ÜRO-s. Samuti olen ma alati üles kutsunud Ukraina küsimuse rahumeelsele lahendamisele. Antud olukorras avaldab EL negatiivset mõju, teravdades pinget ja toetades konflikti. Sellest ülesaamiseks on vaja, et kõik osapooled istuksid läbirääkimiste lauda, selleks aga on vaja lõpetada mõne osapoole demoniseerimine,“ ütles Le Pen.

Le Pen on kindlalt Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamise poolt.

„Tingimata hakkan ma seisma sanktsioonide kaotamise poolt. Need on mõttetud, kui nende eesmärk just polnud Prantsuse põllumeeste laastamine. Lisaks sellele on sanktsioonid üsna rumal diplomaatiameetod. Kõik riigid peavad teineteise vastu austust üles näitama, pidama läbirääkimisi võrdsetel alustel ja võtma vastu kompromissotsuseid, mis on vastuvõetavad kõigile. Meil ei peaks olema tegemist süsteemiga, milles suurriigid suruvad kolmandatele riikidele nagu tõrksatele lastele peale oma poliitikat teiste riikide suhtes. Ma pakun, et ka siin on osa poliitikuid Prantsusmaal näidanud selles küsimuses üles vastuvõetamatut solidaarsust Saksamaaga ja allumist Saksa käskudele,“ lausus Le Pen.