Vähemuste teema oli 1. märtsil kõne all ka Euroopa Liidu ja Venemaa nõupidamisel, kus käsitleti inimõiguste küsimusi. Konkreetselt Marimaa olukorda seal ei puudutatud, kuid Euroopa Komisjoni esindaja Emma Udwin ütles 4. märtsil, et teema tõstatatakse edaspidistel kohtumistel.
Järgmisel nädalal kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid arutama ettevalmistusi EL-i ja Vene Föderatsiooni tippkohtumiseks tänavu mais. Soome välisminister Erkki Tuomioja on avaldanud oma kodulehel teemakohase kirjutise, kus ta nendib, et “küsimus on omaenda kodanike karmis kohtlemises Venemaa poolt, millele tuleb hinnang anda inimõiguste üldiste põhimõtete seisukohalt.”
Tuomioja peab vajalikuks probleemi tõstatamist Soome ja Venemaa kahepoolsetel kohtumistel ning vajadusel ka Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus.
Europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves ütles reedel oma kommentaaris soome-ugri rahvaste infokeskusele, et Venemaa absurdsed ning ebaadekvaatsed süüdistused Eesti ja Läti aadressil inimõiguste rikkumisest pöörduvad nüüd Venemaale bumerangina tagasi.
“Jõhker surve mari rahvale, keeleline ja kultuuriline diskrimineerimine, ajakirjanduse ahistamine, kõnelemata juba mari rahvusest demokraatliku opositsiooni esindajate peksmisest on näide etniliste vähemuste laialdasest diskrimineerimisest Venemaal. Seda ei saa kuidagi summutada terrorismivastase võitluse vajadusega, millega Venemaa põhjendab sõda Tšetšeenias. Marid ei ole sissid, marid on rahulik soome-ugri rahvas, kes tahab kõnelda oma keelt ja arendada oma kultuuri,” ütles Ilves.
Rahvusvahelise pöördumisega mari rahva kaitseks oli reede pärastlõunase seisuga ühinenud üle seitsme tuhande inimese rohkem kui 60 riigist.
Pöördumist on toetanud Eesti Inimõiguste Instituut, Eesti Juudi Kogukond ja Helsingi Ülikooli Üliõpilaskond. Pöördumisega saab ühineda veebilehel, mille aadress on http://www.ugri.info/mari.
