Rahvusarhiivi avaldatud dokumentidest selgub, et Thatcher palus koostada plaani sõjaväe kasutamiseks söevarude liigutamiseks, kuigi valitsuse ametliku poliitika järgi oli sõjaväe kasutamine sellises olukorras välistatud. Plaan oli kasutada 4500 sõjaväe autojuhti ja 1650 kallurit, mis oleksid olnud võimelised viima sada kilotonni sütt päevas elektrijaamadesse, vahendab The Guardian.

Koostati ka teine plaan sõjaväe kasutamiseks sadamatööliste streigi ajal.

Dokumendid näitavad, et valitsuse aasta aega kestnud võitluses kaevuritega oli kaks hetke, kui Thatcher ja tema ministrid arvestasid kaotuse võimalusega.

Esimene oli 1984. aasta juulis, kui Briti sadamatöölised ühinesid kaevurite streigiga. Tööhõiveminister Norman Tebbit kirjutas Thatcherile salajase ja isikliku kirja, milles hoiatas, et tema arvates ei ole aeg valitsuse poolel.

Salajaste hinnangute järgi pidid söevarud lõppema jaanuari keskpaigaks ning Tebbit pakkus välja kiire tegutsemise, sealhulgas uue rinde avamise raudteelaste ametiühingute vastu, et streik oktoobriks murda.

Teine raske hetk saabus oktoobris, kui kogu Suurbritannia söetootmist ähvardas täielik seiskumine kaevanduste töödejuhatajate streigiähvarduse tõttu ning kahtlusi oli ka söevarude suuruse osas.

Whitehalli kõige kõrgemate ametnike koostatud kõige mustema stsenaariumi järgi nähti ette katkestusi elektriga varustamisel ja isegi kolmepäevase töönädala kehtestamist tööstuses.

Thatcheri isiklikud käsitsi kirjutatud märkmed võimalike strateegiate kohta sisaldavad üksikasju plaanide kohta kasutada armeed. 2800 sõjaväelast oleks kasutatud tuhande tonni söe päevas mahalaadimiseks sadamates, kuid selleks oleks tulnud välja kuulutada eriolukord, et sõjaväelased oleksid saanud ligipääsu sadamatehnikale, näiteks kraanadele.

Põllumajandusminister Peggy Fenner teatas, et Suurbritannias ei lõpe toiduvarud kümne päeva jooksul, kuid paaniline kokkuostmine võib seda olukorda muuta. Puudus hakkas aga tekkima teatud puu- ja juurviljadest, peekonist, õlist ja rasvadest ning nisust.

Peaminister palus justiitsministrilt nõu, kui kaugele on võimalik sõjaväe kasutamisega minna toiduimpordi mahalaadimisel eriolukorra tingimustes, kui ei ole otsest ohtu elule.

Relvajõudude minister John Stanley teatas, et sõjaväge võiks kaasata märksa suuremas ulatuses kui plaanitud 2800 meest. Seda lubadust ei olnud siiski vaja täitma hakata, sest samal nädalavahetusel lõppes sadamatööliste streik, mis oli halvanud 12 päeva jooksul 61 sadamat.

Thatcher helistas elektritootmise keskkomisjoni esimehele Sir Walter Marshallile, kes kinnitas, et söevarud ei hakka veel lõppema ja elektrijaamu saab töös hoida vähemalt 1985. aasta novembrini.

Järgmine süngem moment oli 1984. aasta oktoober, kui Thatcher valmistus võimalikeks elektrikatkestusteks ja kolmepäevaseks töönädalaks, kui söekaevanduste töödejuhatajate ametiühing oleks streigiga ühinenud.

Selle ärahoidmiseks tehti aga kõik ja kui see õnnestus, oli kergendus Downing Streetil suur.

Kaevurite streik kestis veel järgmise aasta märtsini, kuid võitlus oli selleks ajaks juba ammu kaotatud.