Kõik on kohtu all 2017. aasta 1. oktoobri iseseisvusreferendumi eest, mis peeti vaatamata kohtu keelule, ning iseseisvuse väljakuulutamise eest, mis tekitas Hispaania kõige hullema poliitilise kriisi pärast diktaator Francisco Franco surma, vahendab AFP.

Kohtuhoone juures avaldasid meelt Kataloonia ametnikud.

„Me oleme ülemkohtu juures, et süüdistada Hispaania riiki katalaanide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumises,” ütles Kataloonia separatistlik president Quim Torra Twitteris. Käes oli tal loosung, millele oli kirjutatud „Otsustamine ei ole kuritegu”.

Kataloonia eraldumise pooldajad tahavad korraldada referendumi oma tuleviku üle ning on kohtuprotsessi hukka mõistnud kui poliitiliselt motiveeritud farsi.

Iseseisvusmeelsed meeleavaldajad blokeerisid Kataloonias lühiajaliselt mitmed teed, süütasid rehvid ja hoidsid kinni liiklust.

Õhtuks on kutsutud rahvast kogunema Barcelonas.

Kataloonia endine president Carles Puigdemont, kes põgenes pärast iseseisvuse väljakuulutamist Belgiasse, ei ole kohtualuste hulgas, sest Hispaania ei mõista rasketes kuritegudes süüdistatavate üle kohut tagaselja.

Seetõttu on tähtsaim kohtualune Kataloonia endine asepresident Oriol Junqueras, kes otsustas kodumaale jääda. Teda ootab kuni 25-aastane vanglakaristus.

Ülejäänud 11 inimese hulgas on Kataloonia tollase valitsuse liikmed, kahe iseseisvusmeelse organisatsiooni ANC ja Òmnium Culturali juhid ning endine parlamendi spiiker. Neid ootavad vanglakaristused 7-17 aastani.

Üheksat kohtualust süüdistatakse mässus ja mõnda ka avaliku raha kuritarvitamises. Kolme kohtualust süüditatakse allumatuses ja avaliku raha kuritarvitamises.

Kataloonia iseseisvuspüüdlused on Hispaania poliitikas endiselt kuum teema.

Pühapäeval kogunesid Madridi kesklinna kümned tuhanded inimesed, kelle olid kokku kutsunud parempoolsed ja paremäärmuslikud erakonnad, et avaldada meelt Hispaania peaministri Pedro Sánchezi vastu, keda süüdistatakse riigireetmises Kataloonia separatistidega läbirääkimise eest.