Madison ja Kaalep kaitsesid intervjuus Guardianile Natsi-Saksamaa „positiivseid elemente”

 (591)
Madison ja Kaalep kaitsesid intervjuus Guardianile Natsi-Saksamaa „positiivseid elemente”
Foto: Ilmar Saabas

Maad juhib salaja hämar „süvariik”. Tark sisserändepoliitika on „kui on must, näita ust”. Natsi-Saksamaa ei olnud täielikult paha. Sellised ideed on Briti ajalehe Guardian teatel nüüd Eesti valitsuse ministrite vaadete hulgas.

Pärast Nõukogude Liidu varjust vabanemist kolm aastakümmet tagasi on Eesti omandanud maine, kui riik, kus on nutikas fookus e-valitsemisele, elujõuline vaba meedia ja laialdaselt progressiivne poliitika, kirjutab Guardian, märkides aga, et nagu paljudes Euroopa riikides on ka Eestis paremäärmuslased viimastel aastatel küsitlustes ettepoole tõusnud ja keegi ei olnud väga üllatunud, kui natsionalistlik erakond EKRE märtsis parlamendi 101 kohast 19 oma valdusse sai. Tõeline šokk oli aga Guardiani sõnul see, kui peaminister Jüri Ratas EKRE koalitsioonivalitsusse kutsus.

Guardian mainib, et Ratas pakkus EKRE-le viis ministrikohta ning poliitilisi järeleandmisi, sealhulgas referendumit abielu defineerimiseks mehe ja naise vaheliseks liiduks.

„Erakonna isast ja pojast liidrid Mart ja Martin Helme võtsid vastavalt võtmetähtsusega siseministri ja rahandusministri ametid ja tähistasid, vehkides ametisse vannutamise tseremoonial valgete ülemvõimu sümboliga,” kirjutab Guardian.

Seotud lood:

EKRE liikumine lärmakalt äärealalt valitsuse südamesse kujutab endast Guardiani hinnangul peavoolupoliitika märkimisväärset ebaõnnestumist.

Guardian märgib, et Reformierakonnaga koalitsiooni moodustamise asemel eiras Ratas hoiatusi liitlastelt Brüsselis ja korraldas konservatiivse koalitsiooni paremäärmusliku erakonnaga, mis võimaldas tal peaministriks jääda. „Ta lasi kõik oma väärtused torust alla lihtsalt, et peaministriks jääda,” ütles Kaja Kallas.

Ajakirjanik Vilja Kiisler ütleb Guardianile, et Postimehe peatoimetaja helistas talle veidi pärast koalitsiooni kokkusaamist ja ütles, et artikkel, mille ta oli EKRE-st kirjutanud, oli liiga agressiivne ja ta peaks oma retoorikat leebemaks muutma.

„Ma olen alati võimul olijaid kritiseerinud ja seda polnud kunagi varem juhtunud,” ütles Kiisler, kes otsustas enesetsensuuri asemel töölt lahkuda. „Stiil ja sisu on alalti seotud ja ma mõtlesin tõsiselt iga sõna, koma ja punkti. Kui arvamusartiklis ei saa olla terav ja selge, siis mis mõte sellel on?”

Kiisleri sõnul rünnati teda EKRE portaalides ning ta sai e-posti teel ja Facebookis vägivalla- ja vägistamisähvardusi, millest ta on teatanud politseile.

Guardian mainib president Kersti Kaljulaidi valitsuse ametisseastumise tseremoonial kantud dressipluusi kirjaga „Sõna on vaba”. Kaljulaid ütleb, et kandis seda Eesti ajakirjanike vastaste sagenevate verbaalsete rünnakute kliima tõttu. „See võib viia enesetsensuurini selles mõttes, et ei räägita enam, et vältida sellist pasatormi, ja ma ei taha, et see juhtuks,” ütles Kaljulaid Guardianile.

Siiski andis Kaljulaid uuele valitsusele oma heakskiidu, öeldes, et tal ei ole formaalset vetoõigust. „Kui ma oleksin mõelnud, et sellele ministrite nimekirjale allkirja andmine oleks suurem oht kui põhiseadusliku kriisi vallandamine, oleksin ma võinud seda kaaluda, aga nii see ei ole,” ütles Kaljulaid.

Guardian mainib Kaljulaidi minema kõndimist perevägivallas süüdistatud Marti Kuusiku ametisse vannutamise juurest ja märgib siis, et Mart Helme nimetas seda „emotsionaalselt ülesköetud naise” käitumiseks.

Loe veel

„Nad annavad eeskuju, et on okei nimetada inimesi igasuguste nimedega, ähvardada vägivallaga. Misogüünia on kapist välja toodud ja see on meie ühiskonna jaoks väga halb märk,” kommenteeris Kallas.

EKRE parlamendiliige Jaak Madison nimetas valgete ülemvõimu märke „puhtaks trollimiseks”, mida ei peaks tõsiselt võtma. Ta tunnistas, et „erakonnas on võib-olla mõned inimesed, kes tõesti mõtlevad seda valge võimu ja ülemvõimu asja”, aga ütles, et inimesed visataks erakonnast välja ainult äärmuslike tegude, mitte äärmuslike arvamuste eest.

Kui Guardian küsis Madisonilt blogipostituse kohta, mille ta kirjutas mitu aastat tagasi ja kus kiitis Natsi-Saksamaa majandust, ei öelnud ta oma vaadetest lahti: „On fakt, et majanduslik olukord paranes. See on fakt. Kuidas see juhtus? Need olid väga valed asjad. Kui suruda inimesi laagritesse, on see vale. Aga on fakt, et tööpuuduse tase oli madal,” lausus Madison.

Guardiani teatel ei ole Madison ainus EKRE parlamendiliige, keda huvitab Natsi-Saksamaa majandus. EKRE noorteorganisatsiooni Sinise Äratuse juht Ruuben Kaalep ütles, et parempoolsed poliitikud ei saa teatud positiivseid elemente omanud Natsi-Saksamaast täielikult lahti öelda. Intervjuus šikis restoranis parlamendi lähedal kirjeldas Kaalep Guardianile oma missiooni võitlusena „põliselanike asendamise”, „LGBT agenda” ja „vasakpoolse ülemaailmse ideoloogilise hegemoonia” vastu.

Kaalep ütles, et ei usu, et Eesti venekeelseid saaks kunagi pidada eestlasteks, isegi kui nad õpiksid vabalt eesti keelt rääkima ja identifitseeriksid end Eesti kodanikena.

„Venemaa on alati püüdnud näidata Eestit väikese natsiriigina, aga tal ei olnud selleks alust,” kommenteeris Kallas. „Nüüd saavad nad kasutada kõike, mida praegune valitsus teeb, meie vastu.”