Ümber valiti senati 348 kohast 171, mille tulemusena jäi LREM-il alles vaid 28 senaatorit, vahendab AFP.

Tulemus, mis ilmselt ei mõjuta märkimisväärselt Macroni võimet oma majandusalaseid plaane läbi suruda, järgnes 39-aastase riigipea toetuse pidevale langusele.

Pärast nädalat, kui Macron kirjutas alla ja muutis seadusteks oma põhilised majandusreformid – tööseaduse muudatused – tõi uus küsitlus pühapäeval talle siiski positiivsemaid uudiseid.

Ajalehe Journal du Dimanche küsitlus näitas, et Macroni töö presidendina kiidab heaks 45 protsenti vastanutest (eelmisel kuul 40 protsenti).

Senaatoreid valivad Prantsusmaal 76 000 kohalike esinduskogude ja parlamendi liiget, mitte rahvas. See seadis LREM-i ebasoodsasse seisu, sest erakond loodi alles 2016. aasta aprillis ja ei ole üle kogu riigi juurdunud.

Macroni meeskond lootis siiski suurendada kohtade arvu senatis üle senise 29.

Valimiste peamised võitjad olid vabariiklased, kellel on nüüd 159 kohta (seni 142).

Presidendi- ja parlamendivalimistel rängalt lüüa saanud sotsialistid kaotasid viis kohta ja nüüd on neil senatis 81 esindajat.

Senat võib muuta keerulisemaks Macroni plaane muudatuste tegemiseks Prantsusmaa põhiseadusesse, sealhulgas parlamendikohtade kärpimine kolmandiku võrra. Selleks vajaks Macron kolmeviiendikulist toetust kahe koja peale kokku. Kohti on kokku 555.

Praegu on Macronil umbes 400 alamkoja liikme toetus (neist 313 LREM-ist), kuid ta peaks koguma veel ligi 160 häält senatist. Macron on lubanud vajaduse korral viimase abinõuna reformid referendumile panna.