Maailma õnnelikem maa on teist aastat järjest Soome, Eesti on 55.

 (89)
Maailma õnnelikem maa on teist aastat järjest Soome, Eesti on 55.
Foto: Ints Kalninš, REUTERS

Maailma õnnelikem maa on teist aastat järjest Soome, selgub ÜRO tellitud värskest maailma õnnelikkusraportis. Eesti leiab alles 55. kohalt.

Täna avaldatud The World Happiness Report seab õnnelikkuse järgi ritta kokku 156 riiki, vahendab Yle Uutiset.

Igal aastal avaldatava raporti tulemused põhinevad kolme eelneva aasta jooksul läbi viidud küsitluste tulemuste keskmisel. Kõigis riikides igal aastal küsitlusi ei korraldata.

Soome jätkab edetabeli eesotsas ja on oma edumaad järgnevate ees kasvatanud. Soome on seega maailma õnnelikem maa märkimisväärse vahega teiste ees.

Soome õnnelikkuskõver on olnud kerges, aga stabiilses tõusus alates 2014. aastast.

Nagu tavaliselt läheb võrdluses kõige paremini Põhjamaadel. Eelmise aastaga võrreldes on Austria hõivanud Austraalia koha esikümnes.

Maailma kümme õnnelikumat riiki (sulgudes koht eelmisel aastal):

1. Soome (1.)
2. Taani (3.)
3. Norra (2.)
4. Island (4.)
5. Holland (6.)
6. Šveits (5.)
7. Rootsi (9.)
8. Uus-Meremaa (8.)
9. Kanada (7.)
10. Austria (12.)

Seotud lood:

Nimekirja kümme viimast on:

147. Haiti (148.)
148. Botswana (146.)
149. Süüria (150.)
150. Malawi (147.)
151. Jeemen (152.)
152. Rwanda (151.)
153. Tansaania (153.)
154. Afganistan (145.)
155. Kesk-Aafrika Vabariik (155.)
156. Lõuna-Sudaan (154.)

Eesti on teinud mullusega võrreldes küll tõusu 63. kohalt 55.-ks, aga jääb naabritele alla. Põhja- ja läänenaabritest pole mõtet rääkidagi, aga meist õnnelikumad on ka Leedu (42.) ja Läti (53.). Venemaa on 68.

Riigid pannakse paremusjärjestusse küsitluse World Poll tulemuste järgi. Tulemustes rõhutatakse selliseid teemasid nagu sisemajanduse kogutoodang, vabadus ja sotsiaalkindlustus.

Eriti rõhutatakse niinimetatud redeliküsimust. Vastaja hindab selles oma elukvaliteeti redelimudeli järgi: madalaim pulk (0) vastab halvimale võimalikule elule, kõrgeim (10) parimale võimalikule elule. Küsitakse, millisel pulgal arvab inimene end parajasti olevat.

Cantril’s Ladderi meetod on saanud kriitikat, sest arvatakse, et see soosib Põhjamaid.