Liiga paljudes riikides jäetakse vanemad inimesed hooletusse ja kasutatakse neid ära, isegi kui nad on veel töövõimelised. Vanadele pakutakse liiga vähe tervishoiuteenuseid ja pensioni, et nad täisväärtuslikult elada saaksid, teatas ÜRO enne Madridis 8.-12. aprillil toimuvat teist Ülemaailmset Vananemise Assambleed.

“Kui Aafrikas sureb vana mees, siis kaob terve raamatukogu täis teadmisi. Ilma vanade teadmiste ja elutarkuseta ei saa noored kunagi teada, kust nad tulevad ja kuhu kuuluvad,” rääkis ÜRO peasekretär Kofi Annan.

Arvud on ehmatavad: üle 60-aastaste inimeste arv peaks järgmise 50 aastaga peaaegu neljakordistuma, kasvades umbes 600 miljonilt ligi kahe miljardini. Kui täna on üks igast kümnest inimesest 60-aastane või vanem, siis 2050. aastal juba iga viies, näitab ÜRO statistika.

Euroopas suureneb vanurite osakaal nii kiiresti, et mitu riiki kaaluvad juba immigratsioonipoliitika leevendamist, toomaks sisse noori, kes aitaksid vanurite sotsiaalteenuseid kinni maksta. Vaestes riikides aga selliseid julgestussüsteeme pole.

Madridi konverentsil keskendutaksegi eriti eakate probleemidele arenguriikides, ütles Venezuela suursaadik Milos Alcalay.

“Meie eluiga pikeneb, kuid millistes tingimustes vanad inimesed elavad?” küsis Alcalay, arengumaade rühmituse Grupp 77 esimees.

Konverentsil loodetakse vastu võtta juhised sotsiaalteenuste süsteemi parandamiseks, eakate diskrimineerimise lõpetamiseks ja neid puudutavate tüüparvamuste hajutamiseks.