Reageeringutes avaldati lootust, et Milosevic jõuab varem või hiljem ka Haagi rahvusvahelise tribunali ette andma vastust sõjakuritegude eest.

Euroopa Nõukogu peasekretär Walter Schwimmer ütles, et Belgradi koostöö Haagi tribunaliga oleks suurepärane tõend sellest, et Jugoslaavia on pöördunud tagasi Euroopa rahvaste perre.

Venemaa hoiatas surve avaldamise eest Belgradile. Moskva välisministeerium kinnitas, et kohtumõistmine Milosevici üle on Jugoslaavia siseasi.

Välisministeeriumi esindaja ütles, et sekkumine Jugoslaavia siseasjadesse nõrgendaks sealsete demokraatlike jõudude positsiooni ning mõjuks negatiivselt rahupüüdlustele Balkanil.

Euroopa Liidu eesistuja Rootsi avaldas lootust, et Milosevici arreteerimine tähendas ka tema poliitilise karjääri lõppemist, mis on toonud kaasa kannatusi ja tekitanud tohutut kahju.

Saksamaa välisminister Joschka Fischer avaldas samuti lootust, et Milosevic jõuab kunagi Haagi tribunali ette.

Prantsusmaa president Jacques Chirac tõdes, et Milosevici arreteerimist oli juba pikalt oodatud ning nüüd on käes kohtumõistmise aeg.

Sloveenia riigipea Milan Kucan nimetas toimunut uue ajastu alguseks Jugoslaavias.