Maailm sai uue paavsti (täiend)
Ta oli üks Johannes Paulus II lähemaid usaldusaluseid, kõrgeim katoliku vaimulik tema surma järel. Ühtlasi juhatas ta ka konklaavi.
Paar minutit pärast kella seitset õhtul Eesti aja järgi tõusis Vatikanis Sixtuse kabeli korstnast valget suitsu, mõni minut hiljem hakkasid helisema ka kirikukellad selle märgiks, et 115 konklaavile kogunenud kardinali on jõudnud üksmeelele uue paavsti valimisel. Sündmuse kandsid üle kõik suuremad telejaamad üle maailma.
Mõnikümmekond minutit hiljem teatas Tšiili Santiago kardinal Jorge Arturo Medina Estevez Püha Peetruse basiilika rõdult väljakule kogunenud kümnete tuhandete usklike ja telekaamerate ees 2. aprillil surnud paavsti Johannes Paulus II järglase, Jeesuse apostli ja esimeseks kirikupeaks peetava Peetruse 265. järeltulija nime.
Oma esimeses avalikus pöördumises ütles Benedictus, et ta on kardinalide poolt valitud alandlikuks tööliseks Issanda viinamäel, kellele on toeks kõigi usklike palved. Ta lubas oma lühikeses pöördumises jätkata Johannes Paulus II missiooni, mida toetab ka jumalaema Maria. Seejärel õnnistas paavst väljakule kogunenud usklikke.
Ratzinger on olnud tunnustatud teoloogiaprofessor, enne Usudoktriini Kongregatsiooni juhiks asumist oli ta Müncheni peapiiskop. Uus paavst räägib kümmet keelt.
Tal on konservatiivsete katoliiklaste suur toetus, kuid tema vaated ärritavad mõõdukamaid katoliiklasi ja teisi kristlasi. Ratzinger distsiplineeris traditsioonide valvajana Ladina-Ameerika liberaalse teoloogia esindajaid ning mõistis hukka homoseksuaalsuse ja geiabielud.
2000. aastal nimetas ta teisi kristlikke kirikuid ebatäiuslikeks, mis mõjus šokeerivalt anglikaanidele, luterlastele ja teistele protestantidele.
Ratzinger on vanim kardinal pärast Clementinus XII, kes valiti 1730. aastal samuti 78-aastasena paavstiks. Samuti on ta esimene sakslasest paavst pärast Victor II, kes valitses roomakatoliiklasi 1055-1057.
