NASA Goddardi Instituudi uurijad avastasid, et 1700 looma-, putuka- ja taimeliiki on eelmise sajandi teises pooles liikunud põhjapoole keskmiselt 6,5 kilomeetrit kümnendis, teatab Fox News.

Soojenemine on rohkem mõjutanud põhjapoolust, kus sulava lume ja jää alt tuleb välja tume pinnas, mis imeb endasse päikesesoojust. Lume ja jää sulamine edeneb kiiremini just maamassi, mitte vee kohal.

Kuna vesi suudab endas hoida tohutus koguses soojust, siis soojeneb ta aeglasemalt kui pealispinnas, kuid sellegipoolest on näha vee soojenemist ka India ja Vaikse ookeanis.

Ookeanid omavat kliimale väga suurt mõju ning nende soojenemine toob kaasa äärmuslike ilmastikutingimuste levimise.

Enamik teadlasi on nõus, et planeet soojeneb, kuid selle põhjuste osas on tõsiseid erimeelsusu. Paljud usuvad, et põhjuseks on inimsaaste, teised märgivad aga, et planeet soojenes ja külmenes perioodiliselt ammu enne inimkonna teket.

Uuringus väideti, et planeedi keskmine temperatuur on vaid ühe kraadi võrra vähem, kui viimase miljoni aasta maksimumtemperatuur. Viimati oli planeedil keskmiselt nii soe umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil globaalne veetase oli võrreldes praegusega umbes 25 meetrit kõrgem.