„Et kohe kõik maskid maha võtta, nimetame neid mängijaid nimepidi. Ülemaailmsete keskuste tasemel on need eelkõige Ameerika Ühendriigid, konkreetsemalt nende niinimetatud demokraatia toetamise fondid. Euroopa kontinendil on tegutsenud aktiivselt Ameerika satelliidid: Poola, Leedu, Tšehhi ja kahjuks meie Ukraina,” teatas Lukašenka, vahendab Tut.by.

Lukašenka sõnul on selles stsenaariumis igal riigil oma roll: Tšehhit kasutatakse ressursikeskusena, Poolat meediakanalite inkubaatori (Belsat, Nexta jt) ja paguluses olevate alternatiivsete organite asukohana, Leedut seoses Valgevene tuumajaama teemaga Valgevene-Euroopa suhete rikkumiseks ja Ukraina on poliitiliste provokatsioonide eelpost.

„Nüüd võime me heita pilgu tagasi ja uurida detailselt meie maa hävitamise stsenaariumi kõiki etappe, millel me õnneks ei lasknud realiseeruda ega lase,” ütles Lukašenka.

Esimene etapp. Ettevalmistav

Pärast ebaõnnestunud katseid korraldada värvilisi revolutsioone 2006. ja 2010. aastal hakati Valgevenet Lukašenka sõnul uutmoodi kõigutama ning võeti sihikule presidendi raudne valijaskond: regioonide elanikud, töölised, riigiteenistujad ja pensionärid.

Teine etapp. Parlamendivalimised

Pool aastat enne presidendivalimisi katsetati destabiliseerimistehnoloogiaid parlamendivalimistel, teatas Lukašenka, kelle sõnul on tegemist Telegrami kanalite võrgustikuga, millel on selge rollijaotus eesmärgiga mustata võime ja õõnestada riikliku ideoloogia aluseid valeuudiste ja võltsingute abil. Katsetati ka tänavategevuse uusi vorme.

Kolmas etapp. Ettevalmistused presidendivalimisteks

Selles etapis lõid Lukašenka sõnul „välismaa strateegid „kangelasi” erinevatele sihtauditooriumidele”. Linnade jaoks „läbikukkunud kandidaat-blogija” (ilmselt Sjargei Tsihhanovski), äri ja „uute kihtide” jaoks pankur (ilmselt Viktar Babarõka). Valerõ Tsapkala ülesseadmisega üritasid välismaa strateegid Lukašenka arvates „tekitada lõhet riikliku eliidi meeleoludes ja lõhkuda lojaalsuse presidendile”.

Võimud olid samal ajal täielikult koormatud võitlusega pandeemia vastu.

„Selle asemel, et seista selles ülemaailmses võitluses kõrvuti, tegid niinimetatud sõltumatud massiteabevahendid ja Telegrami kanalid kõik, et tööd raskendada, purustada inimeste usaldus riigi vastu,” teatas Lukašenka.

Neljas etapp. Presidendivalimiste kampaania

Lukašenka sõnul kasutati sellel perioodil „tervet komplekti värvilisi poliittehnoloogiaid, mis on omandatud araabia, Armeenia, Poola, Hongkongi ja muudelt protestidelt”.

„Aga edasi lasti käiku tänapäevased poliittehnoloogiad, mis muudavad poliitika show’ks. Show’ks, mis on mõeldud massilisele vaatajale. Näiteks ehitas ühendstaap oma taktika üles valgevenelaste poolt traditsiooniliselt austatud naiskuju ekspluateerimisele, aga seekord omandas see uued palaganlikud vormid,” lausus Lukašenka.

Samal ajal lasti Lukašenka sõnul käiku valeuudised tema miljonitest välismaistel pangakontodel ja erinevad meemid.

Viies etapp. Maidani stsenaariumi katse

Valimispäev oli Lukašenka sõnul „X-tund” katseks realiseerida „Maidani Blitzkrieg”. Lukašenka sõnul tekitati valimisjaoskondade juurde sulgemise ajaks järjekorrad, toimus ažiotaaž ja õhkkonna pingestamine.

„Järgnenud ajupesu suurendas kordades protestijate rahutusi 9., 10. ja 11. augustil,” teatas Lukašenka.

Lukašenka sõnul plaaniti tuua Valgevene linnade tänavatele üheaegselt tuhandeid protestijaid ja hõivata administratiivhooned ja kultuspaigad. Samal ajal saabusid Lukašenka väitel interneti kaudu välismaa koordinaatorite instruktsioonid.

„Võimude ja jõustruktuuride esindajaid hakati nimetama fašistideks, usurpaatoriteks, bandiitideks jne. Tulemust me nägime. Spetsiaalselt, eesmärgipäraselt peksti poisse OMON-ist. Juba esimesel päeval sai vigastada 25 võitlejat. On käte, jalgade ja selgroo murrud riikliku autoinspektsiooni töötajatel, kellele sõideti autoga otsa ja kes on endiselt haiglates,” rääkis Lukašenka, kelle sõnul oleks õiguskaitseorganite passiivsus viinud arvukate inimkaotuste ja tragöödiani riigis.

Kuues etapp. Valimisjärgsed protestid

Lukašenka rõhutas, et õiguskaitseorganite tegevus võimaldas ära hoida protestide eskaleerumise.

„Siis muutsid „nukujuhid” järsult taktikat, esitades proteste ingellikult süütul kujul. Käiku lasti juba lilled, valged rõivad, laupäevased ja pühapäevased niinimetatud karnevalmiitingud. Samuti loodi pilt väidetavast rahva protestist, millel ei ole selgeid liidreid ja mis ei sõltu nende tahtest,” lausus Lukašenka.

Samal ajal võeti Lukašenka sõnul kurss protestijate radikaalse tiiva loomisele.

„Nende jaoks töötatakse välja sammsammulised instruktsioonid ja meelespead (neid näete samuti internetis), soovitused riietuse ja varustuse, jõuametnikele vastupanu osutamise, Molotovi kokteilide, ilutulestikuvahendite valmistamise ja kasutamise kohta. Tiražeeritakse põhireegleid kontakti hoidmise kohta, kaasa arvatud interneti või mobiilside puudumise korral. Harjutatakse „Hongkongi” tehnoloogiaid üheaegseks kogunemiseks määratud kohtadesse, spontaanseks marsruutide muutmiseks, protestijate sünkroonseks tegutsemiseks,” loetles Lukašenka.

Lukašenka sõnul käib protestide juhtimine ja koordineerimine otse-eetris ööpäevaringselt.

„Hooviprotestide taktikat viiakse ellu rajoonide, elamukomplekside, üksikute hoovide minigruppide ja foorumite kaudu. Täna püüavad koordinaatorid organiseerida hoove, homme tulevad nad teie korteritesse. See on nende eesmärk. Ei lähe läbi,” kuulutas Lukašenka.

Seitsmes etapp. Katse legaliseerida muutuste infrastruktuuri

Lukašenka sõnul tuli pärast koordinatsiooninõukogu organisaatorite põgenemist välismaale otsida ja kiiresti käiku lasta uusi väiksemaid isikuid, soovitavalt skandaalse reputatsiooniga.

„Asi läks absurdini. Püüdes tõugata riiki pikaajalisse poliitilisse ja majanduslikku kriisi, jagavad protesti koordinaatorid instruktsioone majanduslikuks vastupanuks, nagu nad seda nimetavad: maksude, kommunaalmaksete maksmata jätmiseks, ametiühingutest väljaastumiseks jne. Eriti naiivsetele lubatakse kaotused korvata fondide arvelt, mis väidetavalt osutavad adresseeritud toetust „režiimi ohvritele”. Kogemus suhtlemisest Ukraina maidanlastega ütleb ühemõtteliselt: mitte keegi neist pole kunagi midagi saanud ega saa,” teatas Lukašenka.

Lukašenka sõnul kujutab Valgevene 2020. aasta stsenaarium endast sulamit kõige efektiivsematest värvilistest destabiliseerimistehnoloogiatest, mida on läbi proovitud erinevates riikides.

„On selgelt näha panus protestide ulatusele ja kestvusele, jõu kulutamisele ja ressursside ammendumisele. Me teame, kes seda juhib, kes mida Valgevenes tahab, ja seetõttu ei nõrke ja oleme valmis vastama igale väljakutsele,” ütles Lukašenka.