„Kuna see on väga terav küsimus, mis viis kokkupõrgeteni ning peaaegu uue külma sõja puhkemiseni, siis ma ei tahaks selle üle otsustada rutakalt ja ainuisikuliselt,“ ütles Lukašenka eile Lääne meediale antud intervjuus.

Valgevene riigipea sõnul võidakse Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise küsimus anda uue, pühapäeval valitavale Rahvusassamblee koosseisule arutamiseks. Lukašenka eeldas, et „uutel saadikutel võivad olla teised argumendid ja faktid, mida ta ei tea“.

Samas märkis president, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamist ei peaks käsitlema ainult kui Venemaa toetamist. „Eelkõige need on ikkagi meie suhted – Valgevene ja Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suhted,“ lisas ta.

Lukašenka toonitas ka, et kui poleks olnud Kosovot, siis poleks arvatavasti olnud ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia juhtumit.

„Euroopa ja Ameerika, kellel on selles küsimuses lahkhelisid, kuid tegutsedes solidaarselt osutusid märksa tugevamaks praegusest Venemaast,“ täheldas Valgevene riigipea.

Lukašenka sõnul rakendas Lääs õnnestunult majanduslikke ja rahandushoobasid ning isiklikke suhteid post-sovjetlike vabariikide juhtkondadega, et takistada Lõuna-Osseetia ning Abhaasia tunnustamist.

Samas Valgevene president hoiatas Lääne ajakirjanikke, et pole mingit garantiid, et Venemaa kasvav mõju endistes liiduvabariikides ei muuda olukorda lähitulevikus vastupidiseks.