41-aastane Luganski oblastist pärit Bugrov, kelle Ukraina on terroristiks kuulutanud, veetis teisipäeva õhtul esimesed tunnid uurimisisolaatoris Peterburi Špalernaja tänaval, teatab Fontanka.

Formaalselt on see isolaator Fontanka teatel justiitsministeeriumi struktuuriüksus, kui tegelikkuses on see jätkuvalt föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) isolaator, milliseid on Venemaal seitse. Alguses oli see NKVD ja siis KGB vangla. Enne revolutsiooni on seal kinni istunud ka Vladimir Iljitš Lenin ise.

Bugrov võeti kuuks ajaks vahi alla FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse uurimisteenistuse taotlusel. Tema vastu on algatatud kriminaaljuurdlus seoses pettusega eriti suures ulatuses.

Bugrov on rahvuselt ukrainlane, on sündinud Luganski oblastis Sverdlovskis. Teenis varem Ukraina eriüksuses Berkut ning astus pärast Maidani sündmusi niinimetatud Luganski rahvavabariigi ridadesse. Oli pataljoni Zarja ülem, Luganski rahvavabariigi armee staabiülem ja 2014. aasta augustiks sai temaks kaitseminister.

Alates 2010. aastast tõmbas Bugrovi Venemaale ning ta lendas pidevalt Moskva ja Peterburi vahet. Samal aastal abiellus ta peterburilannaga. Ringi sõitis Lexus ES350-ga.

2014. aasta 22. septembril lendas ta Peterburist viimast korda Rostovisse, aga talvel sattus ebasoosingusse kui Luganski rahvavabariigi juhi Igor Plotnitski vastase koalitsiooni liige ja Minski kokkulepete vastane. Ta kihutati minema ning naasis selle aasta 16. jaanuril sama teed pidi Peterburisse.

Operatiivteenistused märkasid Bugrovi märksa varem. Suure firma Ust-Luga Oil (varem Rosneftbunker) vastase pettuse uurimist alustati 2014. aasta suve lõpus.

Firma asutas dollarimiljardäri, hokiklubi Peterburi SKA peremehe ja lihtsalt president Vladimir Putini sõbrale Gennadi Timtšenkole kuuluv naftakauplemisgigant Gunvor. Rosneftbunkeri Ust-Lugas asuv kompleks lõi alates 2011. aastast järjest nafta ümberlaadimise rekordeid, kogus võimsust ja laienes.

Üks töövõtjatest ei hinnanud aga nähtavasti piisavalt kõrgelt Rosneftbunkeri kogu võimsust. Uurimise andmetel tarnis see firma ebakvaliteetsed torud, mis ekspertiisi andmetel olid juba kasutatud ja ebaseadulikud.

Kõige järgi otsustades läks asja uurimine kannatajafirma staatuse tõttu Venemaa siseministeeriumi peavalitsuse majandusjulgeolekuvalitsuselt üle FSB majandusjulgeolekuteenistuse tiiva alla, pärast mida esitasid FSB uurijad ise ka süüdistuse.

Bugrovi tagaotsitavaks ei kuulutatud, kuid ta vahistati sobival hetkel, 30. märtsil.

Õiguskaitseorganite esindajad ei soovinud kategooriliselt Fontankaga informatsiooni jagada, kuid üks allikas tuletas meelde: „Peaks olema torude asi, aga selle üle otsustati mitte kära teha.“

Fontanka informatsiooni järgi ei saa Bugrovi tõsiseks torudevahendajaks kuidagi nimetada. Ärimehena pole ta kellelegi tuntud, tema nimele pole registreeritud ühtki firmat. Regulaarsed lennud Venemaalt Ukrainasse omasid aga ilmselt ärilist iseloomu. Tema kaaslased veel Maidani-eelsetel aegadel olid ärimehed, kelle tegevus oli muu hulgas seotud torude vahendamisega.