Lõuna-Iraaki jõudis joogivesi

Briti sõdurid hakkasid esmaspäeval pumpama vett janus vaevlevasse Lõuna-Iraaki, kuid muud abi ei ole rahvusvahelised humanitaaragentuurid suutnud jätkuva sõjategevuse tõttu sealsetele elanikele veel kuigi palju anda.

ÜRO toiduabiagentuur on käivitanud küll viimase 10 aasta suurima humanitaaroperatsiooni, kuid Kuveidis viibivad abitöötajad ei saa toidu-, vee- ja ravimipuuduses Iraaki siseneda, sest kumbki sõdiv pool ei ole nõus nende julgeolekut tagama.

ÜRO agentuuride ja valitsusväliste organisatsioonide ametnikud tervitasid üle piiri Kuveidist Iraaki ulatuva veejuhtme avamist. Nad rõhutasid aga, et Briti kuninglike insenerivägede paigaldatud ajutine veejuhe ei asenda USA juhitavate vägede rünnakutes kannatada saanud veevärki ja kanalisatsiooni, mis tuleb kiiresti taastada.

“Lõuna-Iraagis on tungiv puhta vee vajadus ja selle puudumine seab ohtu laste tervise,” ütles Geoffrey Keele ÜRO lastefondist.

Piiril jälgis Kuveidi humanitaarametnik Ali al-Mumin esimeste Iraagi tsisternautode täitmist 20 sentimeetrise läbimõõduga plasttorust.

“Hetkel on see ainus kindel joogiveekanal Lõuna-Iraagis,” ütles major Hugh Ward. Ta lisas, et veejuhtme kaudu jõuab Iraaki kaks miljonit liitrite vett päevas ja kui arvestada inimese kohta umbes seitse liitrit päevas, suudetaks puhta veega varustada üle veerandi miljoni inimese.

Vett veetakse aga ainult USA ja Briti vägede kontrolli all olevatele aladele. Sellistes piirkondades, sealhulgas Umm Qasri sadamalinnas ja selle lähedal Umm Khayyas, elab umbes 100.000 inimest.

Iraagi suuruselt teise linna Basra hõivamise eest vastutavad Briti sõjaväelased on öelnud, et suurem osa Iraagi reoveepuhastusjaamu töötab häiretega või üldse mitte, mis tähendab, et solgivesi jõuab jõgedesse.

Kuna veepuhastusjaamad võtavad vett jõgedest, on kraanidesse jõudva vee puhtus üsna küsitav, ütles pühapäeval kindralmajor Albert Whitley.