Eelmise aasta NATO tippkohtumise avas Trump näiteks „hoolimatute” liikmesriikide hukka mõistmisega liiga vähese riigikaitsele kulutamise eest ja Saksamaa süüdistamisega selles, et ta on „Venemaa pantvang”, vahendab CNN.

Sel aastal on Trumpil uued pinged – 2020. aasta presidendivalimiste kampaania on alanud ja tema kohta on käimas tagandamisjuurdlus, mille järgmine faas algab NATO tippkohtumise teisel päeval ehk homme.

NATO vaatlejate sõnul tuntakse muret selle üle, et kokku tulnud riigijuhid kujutavad endast Trumpi jaoks vastupandamatut rahvusvahelist näitelava, kus esineda uute teravate rünnakutega NATO liikmete vastu, et üles kütta oma toetajaid kodumaal.

„Veetakse kihla, et tuleb tulevärki,” ütles USA endine abikaitseministri asetäitja Euroopa ja NATO asjus James Townsend.

NATO näeb vaeva, et tegeleda potentsiaalsete tagajärgedega. Kohtumine ei ole ametlikult „summit” („tippkohtumine”), vaid „leaders meeting” („liidrite kohtumine”), mis võimaldab alliansil vältida ametlikku kommünikeed, mis võiks olla piinlik, kui Trump keelduks seda allkirjastamast.

Eelmisel nädalal paika pandud kulude jagamise korra eesmärk on Trumpi rahustada ja anda talle midagi, mille üle kelkida juba enne saabumist, teatasid analüütikud.

„Kardetakse, mida ta võib teha,” ütles Townsend Trumpile viidates. „Nad ei tahtnud anda talle alust kõik õhku lasta.”

Saksamaa Marshalli Fondi president Karen Donfried ütles, et liitlased lähenevad Londoni tippkohtumisele halva eelaimusega. „Vähesed ootavad kohtumist, mis nii ühendaks kui ka peataks kasvava pragunemise ühtekuuluvuses. Alliansi liidrid kannavad vastutust väljendada NATO ühist eesmärki ja jätkuvad olulisust,” ütles Donfried.

Kui NATO liidritel ei õnnestu ühtset visiooni tekitada, tõstab Venemaa president Vladimir Putin Moskvas klaasi alliansi hädise seisundi puhul 70. sünnipäeval, märkis Donfried.