Samas loobus kohus Limonovi süüdistamisest katses muuta vägivaldselt riigikorda.

Kohtunik Vladimir Matrossov selgitas teisipäeval, et Limonovi ning koos temaga kohtu all oleva parteilehe Limonka asutaja Sergei Aksjonovi süü jäi selles süüdistusepunktis tõestamata, sest nad ei esinenud võimu kukutamise üleskutsetega ning kõiki selleteemalisi materjale levitati salaja.

Samas teatas kohtunik, et kõik kohtualused — Limonov ja viis tema parteikaaslast — tunnistati süüdi tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja transportimises.

Kohtuprotsessi käigus süüdistati Limonovit ja tema võitluskaaslasi terrorismiks valmistumises ning ebaseaduslike relvarühmituste moodustamises.

Riiklik süüdistaja nõudis Limonovile 14-aastast ja Aksjonovile 12-aastast vabadusekaotust ning teistele kohtualustele 6-7-aastast vanglakaristust.

Limonov vahistati kaks aastat tagasi Venemaa Altai Vabariigis. Algul hoiti teda Moskvas Lefortovo vanglas, hiljem viidi üle Saraatovisse, kus eelmise aasta juulis kohtuprotsess algas.

Nõukogude ajal teisitimõtlejana kuulsust kogunud Limonovilt ehk kodanikunimega Eduard Savenkolt võeti 1974. aastal ära Nõukogude kodakondsus ning ta emigreeris Ameerika Ühendriikidesse ning hiljem Prantsusmaale, saades 1987. aastal ka Prantsuse kodakondsuse. 1991. aastal naasis ta Venemaale ning sai aasta hiljem Vene kodanikuks.

50-aastase Limonovi sulest on ilmunud üle 20 ülimalt avameelse ja küünilise raamatu, millest tuntuim on romaan “See olen mina, Editška!” (esmatrükk 1979).