Liitlased kartsid, et natsid hakkavad Alpides sissisõda pidama

Liitlasväed kartsid Teise maailmasõja lõpus, kui õnn sakslaste vastu pöördus, et nad alustavad sissisõda Alpides. Sel nädalal avalikustatud Suurbritannia välisministeeriumi dokumentidest selgub, et liitlasväed arvasid natsid olevat peitnud piisavalt varustust 60 000 mehe jaoks kaheks aastaks Salzburgi ümbruses mägedesse.

Liitlasvägede eelduse järgi oleksid siis Adolf Hitler ja Natsi-Saksamaa eliit võinud juhtida propagandasõda ja korraldada sabotaaže Euroopa toetajate abiga. Antud kartus oli ka põhjuseks miks USA vägede ülemjuhataja kindral Dwight Eisenhower suunas oma rünnaku Lõuna-Saksamaale ja jättis venelastele tee Berliini vabaks.

Kuigi natsidel oli ka tegelikult kavas rajada antud piirkonda baas, puhus propagandajuht Joseph Goebbels plaani tegelikust palju suuremaks. Belgia ja Sveitsi luurelt, Prantsuse vastupanuliikumiselt ja kohalikelt elanikelt kogutud liitlaste informatsiooni kohaselt kahtlustati aga saklasi kavas toota koobastes salajasi tanki- ja õhutõrjerelvi.

Arvati ka, et seal leiavad koha paljud kõrgel kohal olevad natsid, keda oli nähtud suundumas lõunasse.