Süüdistajad saatsid talle 11. augustil 40 toetusallkirjaga varustatud kirja, mis hiljuti avalikkuse ette jõudis ja on 22 allkirja lisakski kogunud.

Kirja autorid kinnitavad, et räägivad paljude vaimulike ja tavausklike eest, kellel puudub "sõnavabadus". Nad leiavad, et asjatundjad ei tohi vaikida, kui kirikuõpetajad kogudust valele teele juhivad.

Kiri osutab on seitsmele Franciscuse ketserlikule ideele, millest üks raskemaid on paavsti valmidus lahutanud ja taas abiellunud katoliiklasi pühale armulauale lubada.

Franciscus pole kirjale avalikku vastust avaldanud ja Vatikan keeldub kommentaaridest.

Kirjaga koos käivas pressiteates kutsutakse üles epohhiloovaks teoks, millel ei ole pretsedenti pärast aastat 1333. Katoliku ajaloolaste sõnul võib see olla tõsi, kuid tõenäoliselt tähtsustatakse kirja tegelikku olulisust üle. Mitmed allakirjutanud on traditsionalistliku rühmituse liikmed, kes on juba katoliku kirikust lahku löönud.

Konservatiivid väidavad, et paavst on läinud piiblis kirja pandu ja selle kallale, mida on katoliku kirikus sajandeid abielu kohta kinnitatud: et lahutatud inimene, kes on uuesti abiellunud ilma tühistamiseta, ei või saada armulauda, sest teist abielu peetakse abielurikkumiseks.

Franciscuse toetajad ütlevad, et paavst ei muuda doktriini, vaid uuendab praktikat selle kohta, kuidas katoliku kirik saab kohanduda tänapäeva perekonna tegelikkusega.

New Jersey Seton Halli ülikooli kirikuajaloo professor monsinjöör Robert Wister ütles, et ei suuda midagi ketserluskirjale sarnast hiljutisest ajast meenutada. Paavst Johannes XXII sai noomida 1330. aastatel õpetuse eest, et surnute hinged ei astu jumala ette enne viimset kohtupäeva.

Wisteri sõnul on aga tõeliselt raske neid asju omavahel võrrelda. 700 aastat tagasi olid enamik katoliiklasi kirjaoskamatud. Nüüd kirjutavad kõik Twitteris.