Lieberman: Gore’i kampaania võtmefiguur


Hadassah Freilich

Senaator Joseph Lieberman, esimene juut, kelle mõni Ühendriikide juhtiv partei on asepresidendikandidaadiks võtnud, kindlustas endale lühikese ajaga võtmepositsiooni demokraat Al Gore’i kampaanias.

Gore’i poolt augustis kampaaniapartneriks valitud Lieberman hämmastas oma hoogsate sõnavõttudega paljusid, kes olid teda tundnud vaiksehäälse, põhjaliku ja aeglasevõitu esinejana.

Liebermani juudi päritolu kaotas peatselt aktuaalsuse, vastuolulisemaks osutus sage jumala ja religiooni mainimine tema poliitilistes kõnedes, mis ehmatas mitmeid demokraate ja kaasjuute, kuid osutus paljudele valijatele vägagi meelepäraseks.

Liebermani valimine asepresidendikandidaadiks andis Gore’i kampaaniale hoogu juurde. Paljud valijad tõttasid kinnitama, et Liebermani juudi päritolu on nende meelest positiivne tegur või ei mängi mingit rolli.

Kuid Liebermani ainus neljasilmakohtumine asepresidentide debatil vabariiklaste Dick Cheney’ga tõi demokraatidele kerge pettumuse. Enamus valijaid leidis, et Cheney väljus debatist võitjana.

Viiekümne kaheksa aastane Lieberman kerkis avalikkuse teadvusse septembris 1998, kui ta esimese dekomraadist senaatorina mõistis moraalselt hukka president Bill Clintoni afääri Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga.

"See on ebamoraalne. Ja kahjulik, sest see näitab ameeriklastele, eriti meie lastele, milline on vastuvõetav käitumine ja miline mitte," ütles Lieberman toona.

Senati ainsa õigeuskliku juudina peab Lieberman kinni kõigist juudi toitumisreeglitest. Sabatil ta ei reisi, ei kirjuta, ei tegele poliitikaga ega kasuta elektrit. Tema sõnul mõjutavad tema poliitilisi vaateid tugevasti juudi eetika ja pühakirjatekstid.

Erakorralistel juhtumitel on Lieberman siiski valmis sabatireegleid rikkuma.

Ilmselt valis aga Gore Liebermani pigem tema tsentristliku poliitika, iseseisvuse ja moraalikindluse kui usu pärast.

Näiteks on Lieberman kindlalt veendunud tugeva riikliku kaitsepoliitika vajaduses, mis on ta mõnikord kaasdemokraatidega vastuollugi viinud.

Lieberman toetas 1989. aastal USA vägede sissetungi Panamasse ning oli 1991. aastal koos Gore’iga üks kümnest senaatorist, kes hääletasid USA Lahesõtta minekut sätestava resolutsiooni poolt.

Alkoholikaupmehe poeg Joseph Isadore Lieberman kasvas üles Connecticuti osariigis Stamfordis ning õppis Yale’i ülikoolis, kus huvitus esmakordselt poliitikast ning aitas moodustada Vietnami sõja vastast rühmitust. Ta kandideeris 1970. aastal Connecticuti esindajana Senatisse ja võitis. Üks tema kampaaniat toetanud vabatahtlikke oli noor Bill Clinton, toonane Yale’i juuratudeng.

Lieberman abiellus kolledžiaegse kallimaga, kuid lahutas ning abiellus holokaustist pääsenud juutide järeltulija Hadassah Freilichiga (pildil). Liebermanil on neli last, neist noorim kümnene, vanim 30-ne.

Lieberman kandideeris 1980. aastal vabale kohale Esindajatekojas, kuid kaotas. Kaks aastat hiljem valiti ta osariigi peaprokuröriks ning 1988. aastal pääses lõpuks ka Esindajatekotta, kus temast sai tsentristliku Demokraatliku Juhtnõukogu esimees.

Lieberman kuulus Senati komiteesse, mis uuris 1996. aasta presidendikampaania rahakogumisüritustel toimunud liialdusi ning keeldus liitumast demokraatidega, kes koondusid Clintonit ja Gore’i kaitsma.

Lieberman on sõna võtnud seksi ja vägivalla liigse demonstreerimise vastu meelelahutustööstuses. Abordiküsimuses on ta aga enamuse konservatiividest kristlastega eri meelt. Tema meelest tuleks lasta naistel endil valida, kas teha aborti või mitte.

Keskkonnakaitse küsimustes on Lieberman samuti viidanud oma usulistele veendumustele, mille kohaselt jumal lõi maailma ja kõik, mis selles on, ning usaldas inimestele looduse kaitsmise.